Kogu „lahing” Voitki esimesest lasust kuni ta arreteerimiseni kestis ligi kolm tundi, mis aja jooksul Tartu kriminaalpolitsei, eesotsas abikomissar Joh. Adamsiga, näitas üles haruldaselt energilist ja asjatundlikku tegevust. „Lahingu” all kannatas märgatavalt ka korter. Nii jooksis terve rida kuule lakke, osa seintesse. Purustatud on kuulidest moosipurke. Voitkki oli end moosiga kokku määrinud. Üks suur vask keedunõu oli mitmest kohast läbi lastud nagu sõelapõhi. „Sõjapilti” täiendasid veel vereloigud hoovis, üleni verine laip keldris, pisargaasiga täidetud koridor ja tuba, kuhu oli võimatu sisse astuda ning kõige vahel askeldas läbilastud pükstega kriminaalkomissar Adams.Mõrvar Elmar Voitk, kes elas Tartus, Herne tän. 61, on 24-aastane noormees. Kuuldavasti on ta alles hiljuti vabanenud kaitseväest. Varemalt ta olevat teeninud aurik „Salmel” , nüüd aga tööta. Surmasaanud Alma Karusaar oli 29 a. vana ja vabaabielus Tartu E. Majandusühisuse kaupluses teeniva August Himmaga. Voitk on olnud neil alaliseks perekonnasõbraks ja külastanud Karusaart sageli sellal, kui Himma oli ametis. Nii oli see ka nüüd. Himma tuli koju alles laskmise ajal. Viimasele kuulus ka kaitseliidu püss, millega Voitk tulistas.Kuuldavasti Voitk olevat tahtnud abielluda Karusaarega, kes aga sellega nõus polevat olnud. Sellest tulnud käesolevgi tüli, mis lõpuks kujunes suureks lahinguks. Politseis ülekuulamisel Voitk seletas, et ta peale Karusaare tapmist läinud laskmisest hasarti ning sellest tulnudki siis edaspidine tulistamine. Eriti siis, kui ta kuulnud vastulaskmist, ei olevat ka tema saanud järele jätta.……….Kohtuotsust pidi 24-aastane suurtükiväe kapralist meremees, kellel oli nelja klassi haridus, vangistuses ootama paar kuud. 1935. aasta oktoobris mõistis sõjakohus Elmar Aleksander Voitki tähtajata sunnitööle. Edasikaebamise võimalusest ütles Voitk ära. Edasisest on teada, et Nõukogude aja tulekul Voitk vabanes sunnitöölt, muutis oma nime ära, abiellus ja oli 10 lapse isaks.Voitki arreteerinud vapral politseinikul Johannes Adams, kelle püksisääred katki lasti, ei läinud aga nii hästi – II maailmasõja alguses 1941. aastal vangistati ta punaste poolt ning lasti Sverdlovski oblastis 1942. aastal maha.
Ants Siim
Allikad:Tartu Koguteos/Tartu linnauurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud, 1927 (Tartu, Postimees)Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 33, 18. august 1935Järva Teataja, nr. 97, 19. august 1935Postimees, nr. 229, 24. august 1935Järva Teataja, nr. 125, 23. oktoober 1935Rahvusarhiiv, EAA.2100.1.49.27https://www.google.com/mapshttp://www.tartu.eu/grafo/