Tagasi

Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed. Vol 3

AjaveebUudis

Intervjuude põhjal on koostatud „Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed“ kolmas peatükk „Ülejõe kui kodu“. Keiu Telve, Tenno Teidearu ja Liina Rajaveeri koostöös kirjutatud artiklis „Ülejõe uus nägu. Veerandsajandi suuremad muutused“ vaadeldakse taasiseseisvusajal Ülejõel toimunud muutusi. Selle artikliga jõuab suures osas Ülejõe ajaloost pajatav kogumik ka tänasesse päeva: „Kuigi muutused on ülejõelastega tehtud intervjuudes üleüldiselt korduv motiiv, tuleb muutuste narratiiv eriti esile just viimase 25 aasta jooksul.“ Siinses blogipostituses vaatame koos artikli autoritega lähemalt, milles on seisnenud suuremad muutused Ülejõel Eesti Vabariigi taastamise järel alates 1990ndate algusest.Ülejõest on saamas ihaldatud elurajoon. Kesklinna lähedus ja kinnisvara taskukohasus on meelitanud Ülejõele elanikke kogu taasiseseisvuse aja. Osa elanikke on siia tulnud ka varade tagastamise tulemusel. Seda on märganud Ülejõe põliselanikud: Elamuid tuleb siia, siis see tähendab, et tuleb ka elama noori peresid. /—/ Viimasel ajal on nagu noori järjest rohkem, püsivamalt noori, minuvanuseid noori nii-öelda, kes pigem on soetanud minu meelest endale ikkagi elukoha siia või midagi. (intervjuu 1986. aastal sündinud naisega). Linnaosas on ruumi nii uutele majadele kui ka palju vanu hooneid, mida saab korrastada. Tartu linna elamuprognoos ennustab Ülejõe gentrifikatsiooni ning linnaosas liikudes on aktiivset kinnisvaraarendust näha erinevais paigus rohkesti.Muutunud on ka linnaruum. Tänavate asfalteerimine, lagunenud hoonete lammutamine ja tühjalt seisvate kruntide täis ehitamine võib tekitada vastakaid tundeid, alates nukrast nostalgiast kuni rõõmuni toimuva arengu üle. Seoses ERMi avamisega korda tehtud Roosi tänav oli aastakümneid viletsa kruusakattega agulitänav. Nüüdseks on sellest kujunenud üks Ülejõe näidistänavaid, kus linnaruumi on käsitletud tervikuna ja autodekesksus on asendatud jalakäijakeskse lahendusega. Samas pole niisuguse muutumisega rahul sugugi kõik piirkonna elanikud, leidub neid, kes tunnevad muret vaikuse ja privaatsuse kadumise pärast.Aruteludes Emajõe kaldapealsete haljasalade üle tulevad esile vastandlikud seisukohad – meedias sageli jutuks olevate Ülejõe parkide saatuse üle vaieldakse kirglikult. On neid, kes soovivad taastada sõjaeelset tihedalt täis ehitatud linnasüdant ning on neid, kes pole mingil tingimusel nõus loobuma ulatuslikust jõeäärsest pargialast. Seisukohad ei lahkne huvitaval kombel sugugi mitte põlvkondade kaupa. Üllatuseks olen kuulnud-lugenud ka enne Teist maailmasõda sündinute seisukohti, mis on jõeäärsete kvartalite taashoonestamise vastu ning sugugi mitte kõik nooremad, pärast sõda sündinud ei poolda jõeäärse haljasala säilitamist. Intervjuust 1961. aastal sündinud ülejõelasega: Vot selle kohta ütles minu naaber, kunstnik Imat Suumann, väga vahvalt ükskord, ta oli ka selline Tartu fanaatik /—/, et enne sõda ulatus Tartu Peetri kirikuni välja, praegu hakkab pärast jõge agul.Midagi pole parata, ka siinkirjutaja arvates tuleks Emajõe vasakkaldal asuva pargiala hoonestamine kasuks parem- ja vasakkaldal asuva kesklinna ühendamisel ning tervikliku Tartu linnasüdame loomisel.Võrreldes teiste Tartu linnaosadega tundub Ülejõe sealsetele elanikele eklektiline ja veidi hoomamatu. Kui räägitakse tugevate kogukonnaseltsidega linnaosadest, tuuakse Ülejõe kahjuks välja laiad piirid ja ühtse tuumiku puudumine. Kui varem oli piirkonnas rohkem suhtlemist ja teati ümbruskonna inimesi, siis taasiseseisvusaja muutused on toonud ka suhtluse vähenemise kogukonnas. Kadunud on suur osa Ülejõe väikepoode jm teenindusasutusi, samuti on vahetunud põlvkonnad ja uute elamute ehitamine on toonud uued elanikud Ülejõele. Vahetut suhtlust kogukonnas asendab mõneti sotsiaalmeedia. Näiteks 2016. aasta alguses linnamuuseumi initsiatiivil loodud Facebooki grupis Ülejõe inimesed saab muuseumi postituste kõrval lugeda ka kogukonna liikmete teateid. Loodetavasti on see kasvav trend ja niisugune Ülejõe asumi põhine sotsiaalmeedia grupp hakkab sarnaselt teiste omalaadsetega toimima virtuaalse kuulutusetulbana, samal ajal kasvatades ülejõelaste kogukonnatunnetust.

Vaata lisaks

Kõik uudised
Tartu linnamuuseumUudis

Linnamuuseum on remondi tõttu suletud 29. jaanuarist 24. aprillini.

29 jaanuar 2024

Tartu linnamuuseum on suletud 29. jaanuarist 24. aprillini. Tegeleme ruumide remondi ja näituste „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ ja “Meie Tartu”…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu linnamuuseum annab võimaluse osaleda unikaalse “Meie Tartu” näituse loomisel

24 märts 2023

Kultuuripealinna aasta on ukse ees ja Tartu linnale on järgmine aasta märgilise tähtsusega. Tartu linnamuuseum kutsub praegusi ja endisi tartlasi…

Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumOskar Lutsu majamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

Jõulud muuseumis

3 november 2022

Tartu linnamuuseum„Kadunud jõulukinkide müsteerium” 8. detsembrist kuni 22. detsembrini pakume eelkooliealistele alates 5. eluaastast ning 1.-5. klassi õpilastele võimalust tähistada…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu lugu saab väärilise vormi. Tartu linnamuuseum kuulutab välja püsiekspositsiooni ideekonkursi

12 november 2021

Tartu linnamuuseum kutsub osalema ideekonkursil ”Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni sisearhitektuurne ja graafiline kujundus”, mille eesmärgiks on leida kõige sobivam visuaalne lahendus…

Tartu linnamuuseumKGB kongide muuseumUudis

Lõppevate näituste päev

24 september 2021

Laupäeval, 25. septembril on Tartu linnamuuseumis ja KGB kongide muuseumis peagi lõppevaid näituseid võimalik külastada 1-eurose pääsmega.  Tartu linnamuuseumis saab 26….

Oskar Lutsu majamuuseumUudis

Oskar Lutsu majamuuseum 60

27 märts 2024

Oskar Lutsu majamuuseum tähistas 22. märtsil oma 60. sünnipäeva. Selle tähtsa sündmuse puhul toimus mitu toredat sündmust ning käis külas…

AjaveebUudis

Punane õlakott ja risti kaheksa

26 märts 2024

Aprillis avatakse Tartu linnamuuseumis näitus „Peedist Pesumasin: leidlikkus linnas” (kuraatorid M. Väljaots ja M. Uibo), mis tõstab fookusesse leiutamise, leidlikkuse,…

Oskar Lutsu majamuuseumUudis

22. märtsil tähistame Oskar Lutsu majamuuseumi 60. sünnipäeva

11 märts 2024

Alates kell 12 ootame külla armsaid muuseumisõpru ja teiste muuseumide kolleege. Kell 15 teeme tasuta giidituuri ja pakume teed. Juba…...

Kõik uudised