Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed. Vol 1

with Kommentaare pole

Tartu ajalooline Ülejõe on paljudele tartlastele, kes just ise pole ülejõelased ja keda asjatoimetused ega miski muu siia ei too, üsna vähe tuntud piirkond. Ülejõe on veidi salapärane ja peidetud osa Tartust, kuna palju sellest, mis siin on olnud ja toimunud, on viimase sõja purustustes kadunud nii linnapildist kui ka inimeste teadmisest. Kahtlemata on Ülejõe avastamist väärt, selles pole põhjust kahelda, ning seetõttu on Tartu Linnamuuseum aastatel 2015–2016 Üle Jõe kogukonnaprojekti käigus siinsele piirkonnale palju tähelepanu pööranud.

page34image14091584
Eesti ja ühtlasi Tartu esimene paikkino Illusion, mis alustas tegevust 1908. aasta aprillis Heinaturul, Kivisilla Ülejõe-poolses otsas. Foto: 1916, Tartu Linnamuuseum. TMF 83: 41.

Tsiteerides 1936. aastal sündinud ülejõelase mõtet, mida ta jagas Üle Jõe projekti käigus tehtud intervjuul: „Ülejõe on alati olnud kolmandik kuni pool Tartust. See on olnud vaesem, see on olnud mahajäänum, aga samal ajal on need suured algatused tulnud siit Ülejõelt. On see siis esimene Eesti üldlaulupidu või muu. Ülejõe rahvas on võib-olla tõesti uute ideede või asjade leidmisega silma paistnud.“

2016. aasta suvel Tartu Kaarsillal eksponeeritud linnamuuseumi näitus „Ülejõe esimesed“ võttis luubi alla osakese sellest, mis on aegade jooksul esmakordselt leidnud aset ühtviisi Ülejõel, Tartus ja kogu Eestis. Mõndagi sellest on üldtuntud – näiteks 1869. aastal Ülejõel kunagises Ressource’i suveaias toimunud esimene Eesti üldlaulupidu või 1870. aastal Jaama tänaval Vanemuise seltsi majas etendatud Lydia Koidula „Saaremaa onupojast”, mis tähistas Eesti rahvusliku teatri sündi. Kui paljud aga teavad, et Eesti esimene raadioaparaat valmis 1924. aastal Ülejõel asunud Tartu telefonivabrikus või et Eesti esimene psühhiaatriahaigla avati 1877. aastal tollase Tallinna, praeguse Staadioni tänava lõpus?

Tartu suvise tähtsündmuse, armastusfilmide festivali tARTuFF nädalal on sobiv meenutada, et ka Eesti esimene paikkino Illusion avas oma uksed 1908. aasta aprillis Ülejõel. Kinohoone asus Emajõe vasakkaldal, Kivisilla otsas, Raatuse tänava alguses. Kino omanik oli Jevpatorijast Tartusse kolinud juut Solomon Dzigit. Kinoks oli laudkatusega hoone, mis mahutas 360 inimest. Huvi vastavatud kino vastu oli suur: 1908. aasta aprillist detsembrini müüdi linna politseivalitsuse andmeil 90 409 piletit.

page46image45563536
Vastavatud kino Illusion kava aastast 1908. Tartumaa Muuseumi arhiivkogu, üle antud Eesti Rahva Muuseumile. TaM 4849: 82 Ar.

1910. aastal sai kino omanik loa juurdeehituseks. Juurdeehitusega kasvas kohtade arv kinos 500-le, saal koosnes parterist ja loožist.
Enne esimest maailmasõda oli Tartus vähemalt kaheksa kino. Ilmasõda viis mitmed kinoomanikud pankrotti. Sagedasti vahetusid ka Illusioni omanikud. 1934. aastal ostis kino Johannes Paabo, kes nimetas selle Metropoliks. 1936. aasta kevadel Eesti esimese paikkino hoone suleti selle amortiseerumise tõttu. Omanik Paabo teisaldas hoone oma Raadi vallas asuvasse Andrese tallu, kus kinost sai Lõuna-Eesti moodsaim sigala. Kino Metropol kolis aga tegevuse lõpetanud kino Heli ruumidesse samas Kaarsilla otsas asuvas hotell Bellevue hoones Kalda 1.

Ülejõe esimeste loetelu pole aga siinkohal sugugi ammendatud. Kellel huvi, saab edasi lugeda Kaari Siemeri ja Kristiina Taela artiklist Tartu Linnamuuseumi värskelt ilmunud raamatus „Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed“.

 

Marge Rennit