Traagilise saatusega kirjanik August Kirsimägi

with Kommentaare pole
Adalbert August Kirschenberg, u 1925 (EAA.2100.1.5118.5)

Vahil sündinud kooliõpetaja poeg Adalbert August Kirschenberg (eestindatult August Kirsimägi, eluaastad 1905-1933) sai tuntuks kirjanikuna. Ta oli 1920. aastate lõpu ja 1930. aastate alguse Tartus tuntud mees. Kirsimägi lõpetas 1925. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis seejärel oma surmani Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mida ei lõpetanudki. Kirsimägi oli korporatsioon Sakala värvikamaid tegelasi, kelle rohked armuafäärid, jõunumbrid ja elu lõpul mitmed enesetapukatsed (väidetavalt iga kord uue neiu pärast) pakkusid Tartu seltskonnas pidevalt kõneainet.

1920. aastate keskpaigas, enne kui ta kohvikuklatšis figureerivaks tegelaseks sai, oli kena välimusega Kirsimägi paljulubav sportlane. Juba gümnaasiumi ajal võitis ta mitmeid kohalikke võistlusi, peamiselt veespordialadel. Kunstnik Ott Kangilaski on meenutanud Kirsimäe sportlikke saavutusi: Kui jää Emajõel oli läinud ja suurvesi oma kõrgpunkti saavutas, siis haaras kaldapublikut teine spektaakel — sildade alt üles sõudmine. Ühesel tüürita paadil silla alt vastu võimsat tulvavett ja ägedat voolu üles sõuda oli ainult mõnele üksikule mehele jõukohane. Sangar oli see, kes Vabadussilla keskmise kaare alt üles suutis pressida. Tavaliselt sai vesi ikka just silla all ülevõimu ja viis mehe ühes paadiga robinal alla Kalevipoja samba kanti, kust uuesti tuli hakata üritama, kui jonni jätkus. Äärmistest kaarealustest üles sõudjaid leidus ikka, sest kalda ligidal oli voolu võim nõrgem. Sild ja kaldad olid publikut täis, kes paadimeest täiest kõrist ergutasid. Mõni eriti südikas proovis ka Kivisilla alt üles sõudmist, aga enamasti tagajärjeta, sest seal oli jõgi palju kitsam ja vool vastavalt tugevam. Räägiti, et ainuke mees, kes Kivisilla-aluse vallutamisega hakkama olevat saanud, oli Adi Kirschenberg, spordi- ja elumees, noor kirjanik, kes „Looduse” romaanivõistlusel oma „Puhastustule” eest I preemia sai. Ta lõpetas oma elu enesetapmisega üsna noores eas.

 

Osatäitja filmis Esimese öö õigus, tõenäoliselt August Kirsimägi (TM F 977:29)
Taara-filmi reklaamfoto 1925. a filmile Esimese öö õigus (Eesti Filmi Andmebaas)

Kivisillaga seoses jäädvustas Kirsimägi veel ühel huvitaval viisil Eesti kultuurilukku – ta osales filminäitlejana mängufilmis Esimese öö õigus (1925), kus ta kehastas mõisahärra von Sternhelli eesti soost paaži Mangut, kes ühes stseenis hüppas Tartu Kivisillalt Emajõkke. Film pole kahjuks teadolevalt säilinud. Filmi valmimisloost meenutab selles osalenud Oskar Nuust järgmist: „Esimese öö õiguse” proloogi ja epiloogi võtted toimusid Tartus. Kuidagi ei leidnud me üht peategelast Mangut, lõpuks panime kuulutuse ajalehte. Mäletan, Kusbockid lõunatasid parajasti. Sisse astus noormees. Heitsin talle pilgu ja jooksin kohe Kusbocki tuppa, hüüdes: “Ta tuli!” Kusbock tõusis lauast, isegi kahvel jäi kätte, ja, noormeest näinud, nõustus minuga. See oli Adalbert Kirschenberg, mitmekülgselt andekas inimene…”

Silma ei paistnud noor Kirsimägi mitte ainult spordis ja näitekunstis. 1925. aastal võitis ta tööga Kõige parem võitlusviis alkoholi vastu Eestis karskusseltsi korraldatud võistlusel esimese auhinna, kuid enne auhinna kättesaamist oli ta karskusest loobunud.

Tema suurimaks saavutuseks oli 1929. aastal kirjastuse Loodus romaanivõistlusel saadud I preemia romaani Puhatustuli eest. Seda on kirjeldatud kui esimest ja seni ainsat korporandiromaani eesti kirjanduses. Teos sai ka kriitikutelt kiita, leiti näiteks, et heas stiilis oli välja toodud moodne urbanistlik ennastimetlev ellusuhtumine ehk siis midagi, millega Eesti kirjandus varem ei ole eriti tegelenud. Romaani peategelane on korporant Ilmar Mõtsalind, kelle puhul leidub mitmeid paralleele Kirsimäe enda lühikese ja rahutu eluga – Mõtsalind jätab unarusse oma õpingud ning saadab aega mööda arutute prassimiste ja armuseiklustega.

August Kirsimägi romaani Puhastustuli kaas, 1930

Pärast romaanivõistluse võitmist läks 24-aastane noormees mitmete Tartu kultuuritegelaste arvates eriti ülbeks ja hakkas end pidama

teistest kõrgemaks. Eriti karmi hinnangu on andnud Kirsimäele karikaturist Romulus Tiitus, kelle vasakpoolsed vaated eriti Kirsimäega ei klappinud. Lisaks oli Kirsimägi napsanud romaanivõistluse esikoha Tiituse sõbra Richard Janno romaani Metsmees ees ning võib ka spekuleerida, et mingi aeg olid mõlemad mehed samast naisest sisse võetud. Tiitus on oma mälestusteraamatus Oma modellide keskkonnas kirjutanud:

Kõigepealt lühidalt „Puhatustule” süžee olulisest motiivist – ellusuhtumisest. Noor tudeng-korporant, kaunis välimusega spordipoiss, tüdrukute unistus ja daamide lemmik, on Tartus


Romulus Tiituse karikatuur Muusa, mida võib pidada torkeks Kirsimäe suunal (Oma modellide keskkonnas)

ülepeakaela võlgadesse sattunud, osalt elumehelike eluviiside tõttu, ning siirdub Pariisi õnne otsima – silme ees filmitähe karjäär. Naiivne unistus jääbki unistuseks ja majanduslikult laostunud noorhärra on sunnitud selles „pattude paabelis” laskuma peaaegu sutenööri tasemele. Kõige masendavam episood romaanis aga on see, kui peategelane oma fraki pandimajja viib! Lõpuks õnnestub tal, vist koduste abiga, nii palju käibevahendeid hankida, et võib kodumaale tagasi pöörduda, ja kõigepealt – frakk välja lunastada. Teose lõpulehekülgedel, imetledes peeglist oma jälle endiselt elegantset kuju, tunneb ta end olevat elu puhastustulest läbi käinud õilishingena. Katarsis on täielik.

Siin on küll puhastustule metafüüsiliste mõistetega kurjal kombel saltot visatud. Patt, karistus kannatuse läbi, hingeline puhtus – selline on ju katoliku usu purgatooriumi idee. Romaanis leidub patukesi kuhjaga, karistust kah – see näib olema paar kuud piinlemist tavalise tänavariietuse tõttu, ka õhtuti! Ning kui lõpuks härral jälle frakk käes, on ka kõik patud jäädavalt lunastatud. Süümepiinad ei tule kõne allagi.

Romaan on valdavalt osalt autobiograafiline, tõsimeelne ”pihtimus”, vähemagi eneseiroonia varjuta.

Kas võib kujutleda veel palju õnnelikumate eeldustega inimest: noorus, ilu, tervis, sportlik ja kirjanduslik talent, ning nüüd veel honoraridest pungil rahakott kah. Ja ometigi katkes selle võimeka noormehe karjäär sünges mõrvaudus.

Nool, 27.09.1930

Esikromaani järel avaldas Kirsimägi armastusromaani Preestri tütar ja mitmeid lühijutte ajakirjanduses, kuid oma lühikese elu jooksul enam romaani Puhastustuli tasemele ei jõudnud. Kirsimägil oli plaanis kirjutada ka romaanide tsükkel Urilaane Madüs, mis ei realiseerunud paljuski tema tasakaalutuse ja ennasthävitava elustiili tõttu.

1933. aasta alguses oli psüühiliselt aina ebastabiilsemaks muutuv Kirsimägi üritanud end mitmel korral mürgitada, paljuski tänu arstist venna sekkumisele elas ta need enesetapukatsed õnneks üle. Allakäik jätkus. 1933. aasta 29. augusti varahommikul üritas Kirsimägi Tallinnas Saue tänava korteris tappa oma endist armastatut Ilset ja tolle abikaasat Brunot. Mõlemad said revolvrilaskudest väga raskelt haavata, esimene reide, teine rindu. Veretöö järel lasi Kirsimägi endale kuuli pähe. Roim raputas Eesti avalikkust ning sellest kirjutasid peaaegu kõik suuremad ajalehed. Teemaks olid nii veretöö täpsed detailid kui ka noore kirjaniku julma teoni viinud psühholoogilised põhjused.

Oma lühikese elu jooksul suutis Kirsimägi hoolimata oma vastuoludest talletada end paljude mälusse. Korporatsiooni Sakala, mille liikmeks Kirsimägi oli, koduleheküljel on kirjutatud: Vaatamata sellele, et ksv! Kirsimägi loominguperiood kestis vaid mõned aastad ning eesti kirjandusloos on tema koht üsnagi marginaalne, on legend noorest uljaspäisest maailmarändurikuulsusega kaasvõitlejast säilinud korp! Sakala tänastegi liikmeteni ning lood tema seiklustest, raamatutest ja enesetapuga kaasnenud segadustest põhjustavad konvendis üha uusi vaidlusi ja erinevaid seisukohavõtte.

 

Postituse koostas Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Ants Siim

 

Allikad:

Veste Paas, Olnud ajad, 1980 Eesti Raamat
Romulus Tiitus, Oma modellide keskkonnas, 1981 Eesti Raamat
Ott Kangilaski, Vana Tartu, Akadeemia, nr 3, 1990
Päewaleht, 15.09.1929
Nool, 27.09.1930
Kaja, nr. 56, 7 märts 1933 tr. 1
Tartu Maaleht, 31.09.1933
Hommikleht, 01.09.1933
EAA.2100.1.5118.5
TM F 977:29
https://www.geni.com/people/Adalbert-August-Kirsim%C3%A4gi/6000000026830580000
http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1278
https://www.sakala.ee/vaimuelu-sakalas
https://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/kirjandusauhinnad/romaanivoistlused/117-1929
https://elu.ohtuleht.ee/545664/blogi-kuidas-kirjanik-jubeda-veretoo-toime-pani