Taudilaine Tartu koolides

with Kommentaare pole

Toome lugejani muutmata kujul artikli Postimehest, mis ilmus 1926. aastal 5. detsembril. Artikkel kirjeldab 1926. aastal Tartu koole raskelt tabanud nakkushaiguste lainet ning koolide sulgemise teemalist arutelu. 1926/1927 talvel haigestus grippi hinnanguliselt 30% Tartu õpilastest. Tartu linna ametliku statistika andmetel tuvastati sel ajal 780 sarlakitesse haigestumist, haigusele iseloomulikult nakatusid peamiselt lapsed ja oli palju surnuid. Raskelt haigeid lapsi raviti peamiselt Veski tänaval asunud Eesti esimeses lastekliinikus. 

 

Veski 6, mis valmis 1882. a raudteeinsener Peter von Götte villana. 1922. aastal avati siin Eesti esimene lastekliinik. Foto aastast 1927. (EFA.197.0.40516)

Taudide hädaoht Tartus tõsine.

Koolid suletakse kuuks ajaks.

Ettevaatust influentsaga.

Viimaseil päevil on taudid teinud Tartu koolides silmapaistvaid edusamme: haigusjuhuste arv tõuseb järjest, sarlak on raskemaks muutunud ja juba mitme õpilase elu nõudnud. Influentsa ja teiste sarnaste haiguste arv kasvab kohutavalt, nõnda, et korrapärane koolitöö selle all tõsiselt kannatab.

Missuguseid abinõusid tekkinud olukorras tarvitusele võtta, selleks oli linna tervishoiu osakonna juhataja dr. Kroll eile oma kabinetti nõupidamiseks kokku kutsunud kooliarstid, koolivalitsuse esindajad ja kesk- ning algkoolide juhatajate kogu esimehed.

Kõige pealt tutvustas dr. Kroll koosolejaid tekkinud olukorraga: sarlakitaud, mis kord näis raugevat, on uuesti hoogu võtmas, haigeksjäämisi on käesoleva nädala jooksul olnud tervelt 22, kuna 4 õpilast sama aja jooksul sarlakisse on surnud. Samuti möllab influentsa ja gripp koolides, nõnda et seisukord üldiselt kipub otse katastroofiliseks kujunema. Mingisuguseid abinõusid on tarvis taudide vastu võitlemiseks ette võtta, sest tegemist on inimeludega. 

Mõtteavaldused kujunevad elavaks. Dr. Meyer on arvamisel, et üldist koolide sulgemist tarvis ei ole. Küllalt on sellest, kui lubatakse ainult koole, kus üle 50% haigeid, ajutiselt sulgeda. 

Dr. H. Lepp vaidleb sellele seisukohale kategooriliselt vastu: hädaoht võib sel teel veel suuremaks kasvad. Äärmistest vastuabinõudest ei pääse sellepärast kuidagi mööda. Suremus taudide läbi kasvab, faktid tõendavad seda. Praegune sarlaktaudi tõsidus annab küllalt põhjust kõik koolid sulgeda. 

Dr. Meyer ei usu seda. Tarvis olevat ainult suuremat ettevaatust, sest influentsa taud ei ole nii väga kardetav. Kus sarlak, seal suletagu ainult üksikud klassid. 

Dr. Lepp juhib tähelepanu sellele, et influentsa sugugi mitte süütu taud ei ole. Mitmel juhusel on see toonud kaasa peapõlendiku ja viinud inimeste elu tõsisesse hädaohtu. 

Tartu lastehaigla personal (THM F 881)

Linna koolinõunik mag. Markus vaatab küsimuse peale pedagoogilisest seisukohast. Hiljutisel nõupidamisel, mis kooliarstide ja pedagoogide vahel ära peeti, jõuti otsusele, et influentsa mitte sarnaste taudide liiki ei kuulu, mis kõigi koolide sulgemist nõuaks. Seda olekski raske teha, sest koolid on seotud teatava õppekavaga, mille nad peavad semestri jooksul läbi võtma ja õpilasi ette valmistama järgmistesse klassidesse üleminekuks. Seda tööd ei saa pooleli jätta. Igatahes on sarlak keskkoolides kaunis haruldane ja sellepärast nende sulgemine üleliigne. Algkoole võiks sulged tarviduse järele ja kooliarsti nõudmisel sarlaki puhkeisel, kuna influentsa pärast seda vaevalt maksab teha. 

Dr. Põder juhib tähelepanu asjaolule, et koolitöö tegelik kestus käesoleval semestril paar nädalat ongi ja viimane neist harilikult mitte nii väga intensiivne. Sellepärast oleks ajakaotus, kui koolid kohe kõik sulgeda, kaunis väikene influentsa on kardetavam kui teatakse arvata. Näiteks on Helveetsias influentsa puhuli suletud kõik koolid, teatrid, kirikud jne. Peale sarlaki ja influentsa on Tartus liikumas veel leetrid ja tuulerõuged. Kui me nüüd kohe koolid kinni paneme, hoiaksime õpilaste aega rohkem kokku, kui et need varsti löövad meil üle pea ja nõuavad pikemat vaheaega koolitöös. 

Dir. K. Treffner, keskkoolide juhatajatekogu esimees, on arvamisel, et keskkoole tuleb taudide suhtes siiski lahus hoida algkoolidest: keskkoolides on sarlaki haigust võrdlemisi vähe ette tulnud, kuigi seal õpilasi palju koos. Ruumide desinfektsioonist haiguse ilmsiks tuleku puhul on küllalt. Ka influentsa tõbi hakkab lõpule jõudma. Varsti algav jõuluvaheaeg aitab taudide hädaohu suurust kõigile paremini selgitada.

Dir. Koch, algkoolide juhatajatekogu esimees, on teateid kogunud algkoolide juhatajatelt, mis nad koolide sulgemisest arvavad. Poolt on ainult mõned üksikud olnud. Pedagoogilisest küljest vaadates on raske koolitööd nii järsku katkestada. Sellepärast tuleks vähemalt üks nädal aega anda täpsemale andmete kogumiseks haiguste kohta koolides. Sagedasti ei pea kõiki koolist puudujaid haigeks pidada, sinna hulka kuuluvad ka nn karantiinimääratud, muidu puudujad jne. 

Dr. Kroll püsib arvumisel, et käesolev seisukord siiski küllalt nii tõsine on, et siin pedagoogilised huvid tervishoidliste ees taganema peavad. Varasematel aegadel ei ole aasta läbi nii palju sarlaki juhtumisi olnud kui praegu ühe nädalaga. Surma juhtumised on tõsised. Tervishoidlisest seisukohast vaadates ei pea meie mõtlema ainult kooliõpilaste, vaid kogu rahva peale. Meil ei ole õigust kauem riskeerida hulga inimeste eluga ja oodata uusi ohvreid. Kui meie mingisuguseid erakordsemaid abinõusid tarvitusele ei võta, ei ole meil ka õigus ütelda, et meie kõik oleme teinud, mis meie võimuses. 

Dr. Fischer: Tõsi on, et sarlakid ajavad hirmu peale. Kuid kas on kool ainuke koht, kus haigus edasi antakse? Haigused levivad ka väljaspool kooli. Kui lapsed jõuluks maale sõidavad, ei ole neil võimalik seal sedagi arstiabi saada, mis siin. Suletagu eestkätt koolide einelauad kui haiguse levitajad. 

Dr. Lepp hoiatab veel kord influentsa eest ja tähendab siis, et leetrite jaoks ei ole Tartus üldse erihaigemaja, kus haigeid saaks isoleerida. Sarlaki jaoks on praegune isoleerimise tähtaeg liiga lühike, haiguse idud ei kao nii ruttu. 

Koolinõunik hra Markus tõstab küsimuse, kas ei tuleks tervishoidlist kontrolli koolides kõvendada. Kooliarstidel ei tohiks olla teisi kõrval ameteid, mis nende tööjõu killustab. 

Dr. R. Tamm ütleb, et mitte ainult haigused ise ja nende tagajärjed, vaid ka pärast haigust järgnev nõrkus ei võimalda kooliõpilastel normaalset töötamist. Sellepärast tuleb pooldada koolide sulgemist, kuid tatti antagu koolidele mõni päev aega oma semestri töö likvideerimiseks. Samal arvamisel on ka dr. Schulzenberg, soovitades kompromissi pedagoogide ja arstide vahel. Ta juhib tähelepanu sellele, et varematel aegadel, mida nooremad arstid vist ei teagi, on Tartus influentsa taud õige tõsiselt möllanud. Sel korral suleti otsekohe kõik koolid, kohtud, kirikud, teatrid jne. Seda tuleb ka nüüd silmas pidada.

Pärast mõtteavaldusi võetakse ühemeelselt vastu otsus, et kõik koolid Tartus tulevad sulgeda 11. detsembrist (laup) S. a. 10. jaanuarini 1927. a.

Peale selle on kooliarstidel ja juhatajatel tarbekorral õigus koole sulgeda igal ajal, s.o ka varemalt kui 11. dets.

Otsusest teatatakse haridusministeeriumile ja tervishoiu peavalitsusele.

…………..

Tõenäoliselt Tartu eeskujust lähtudes andis haridusminister Jaan Lattik korralduse, et haiguste leviku tõkestamiseks tuleb alates 18. detsembrist kõik Eesti koolid kuuks ajaks sulgeda. Haridusministeerium küll tõdes: “Kuigi haiguste levimine maakondades, peale Tartu, ei ole omanud rasket ilmet, põhjustab õppetöö katkestamist püüd hakkavatele haigustele täielikult piire panna ja õpilastele võimaldada pikemat puhkust koolitöö vaheajal.” (Päewaleht, 10.12.1926)

 

postituse autor on Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Ants Siim 

 

Allikad

Postimees, 05.12.1926

Päewaleht, 10.12.1926

“Tartu I: Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919-1930”, 1933 (Tartu: Postimees)

EFA.197.0.40516 (http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=119625&_xr=5e700e60c6b3e)  

THM F 881 (https://www.muis.ee/museaalview/2373768)