Tartu Linnamuuseumi laulupidude teemalise fotokogu kõige väärtuslikumaks osaks võib lugeda 19. sajandi fotosid, seda nii foto- kui ka kultuuriloolise väärtuse poolest. Esimesest üldlaulupeost (1869) teadaolevaid fotojäädvustusi säilinud ei ole, kümme aastat hiljem toimunud teisest üldlaulupeost on Eesti Kirjandusmuuseumis säilinud Eduard Sellekese fotokoopia litograafiast. Arvukamalt fotosid leidub muueumide kogudes IV (1891) ja V üldlaulupeost (1894).
Üks vanemaid laulupidude ajalugu kajastavatest originaalfotodest Tartu Linnamuuseumi kogudes on grupipilt Tarvastu laulu- ja mängukoorist II üldlaulupeol 1879. aasta juunis. Foto kuulus Tarvastu Laulu- ja Mänguseltsi asutajaliikmele ja metsasarvemängijale Mihkel Terienile (sündinud 1816, surmaaeg teadmata). Muuseumile annetas pildi 2009. aastal Mihkel Terieni lapselaps Evi Mihklisoo. Tarvastu lauljad ja pillimehed olid osalenud ka kümme aastat tagasi esimesel laulupeol, kus võistulaulmisel saavutati lauluga „Eestimaa, sind ikka ma tahan kiita lauluga“ koguni III auhinnaline koht.Kõnealuse foto tagaküljelt leiab daatumi ning osaliselt loetava mängijate nimekirja.
Nimekirja alustab kuulus ärkamisaja tegelane ja kirikumees Hans Wühner (1836-1911). On teada, et Tarvastu köster olevat olnud „kõnepidamise ja laulu peale vahva mees“, nii oli ta ka Tarvastu laulu- ja mänguseltsi kui ka kohaliku Aleksandrikooli abikomitee asutajate eesotsas. Wühner oli üks väheseid rahvuslasi, kes osales kõigis olulisemate särkamisaja ettevõtmistes. Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja ning liige (1872-1881) ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees (1895-1897). Tema südameasjaks olnud Tarvastu hariduse edendamine – on teada, et ta armastanud väga lapsi ning püüdnud igati nende toetada nende hariduse omandamist.Fotol kujutatud Tarvastu meeste hulgast leiab ka teise kuulsa Tarvastu mehe, Tõnis Tamme (1843-1916) nime. Vaatamata väheldasele omandatud haridusele oli ka tema Tarvastus väga lugupeetud rahvamees. Tamm pidas aegade jooksul nii Tarvastu kiriku vöörmündri, vallavanema ja kohaliku karsklusseltsi esimehe ametit. Mitmekülgne mees tegeles ka luuletamisega – üksikuid luuletusi trükiti Carl Robert Jakobsoni mälestuseks ajalehtedes Sakala ja Postimees. Samuti on ta komponeerinud üle 100 laulu. Tõnis Tamme tütar Aino Tamm (1864-1945) on läinud Tarvastu ärkamisaja ajalukku kui esimene naine Tarvastus, kes ühel (Aleksandri kooli abikomitee – K.T) koosolekul kõnetoolile asus ja kõne pidas. Eesti kultuuriloosse on Aino Tamm läinud kuulsa laulja ja muusikapedagoogina.
Kristiina Taellaulupeomuuseumi kuraator