Tartu värvikaim ärimees Pleki-Karla

with Kommentaare pole

Karl Gustav Reinhold (1875–1943) oli II maailmasõja eelses Tartus palju kõneainet pakkunud ettevõtja. Ta pärines Tartu lähedalt Vesneri külast vaesest taluperest. Tartusse tuli ta kellassepa õpipoisiks. Pikapeale suutis ta jõuda heale järjele. Ta asutas Tartusse omanimelise poe 1904. aastal. Esialgu asus see aadressil Uusturg 13, 1926–1940 tegutses tema pood raeplatsil aadressil Suurturg 5.

Reinholdi kaubamaja müüs õmblusmasinaid, jalg- ja mootorrattaid, grammofone, elektritarbeid, laske- ja muusikariistu, kella- ja kullassepakaupu jpm. Tema kaubamaja andis välja oma kalendrit „Olevik”, mis sisaldas küll praktilisi nõuandeid ja põnevat sisu, aga omas sarnaselt Jänese kaubamaja kuulsamate kalendritega ka suurt reklaamiotstarvet.

Kaubamaja varustasid toodanguga ka mitmed Reinholdi enda ettevõtted. Juba enne I maailmasõda oli Reinholdi äril oma “spetsiaaljalgrattatööstus” (Aleksandri 111) ehk töökoda, kus monteeriti välismaalt saabunud osadest jalgrattaid. 1931. aastal alustas tööd ka tema „jalgrattavabrik” Niagara, kus valmistati jalgrataste osi ja jalgrattaid, mida müüdi ka mujale Eestisse. 1940. a. detsembris nimetati natsionaliseeritud Reinholdi jalgrattatööstus „Niagara” ümber jalgrattatööstuseks Tempo, mis tegutses edasi ka Saksa okupatsiooni ajal. 1929. aastal asutas Reinhold Elvasse ka oma grammofonitööstuse, mis järele aimates kuulsat Ameerika heliplaadifirmat Columbia, hakkas kandma nime Columbus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähelepanu äratasid Reinholdi poolt ajalehtedesse tellitud bravuurikad reklaamid – näiteks võis leida 19. märtsil 1933. aastal Postimehest kuulutuse, kus öeldakse, et Hitler on tulemas Eestisse ning on eriti huvitatud just Reinholdi Elvas asuva grammofonivabriku toodangust.

 

Järgnevalt seikadest, mis tegid Reinholdi (kuri)kuulsaks. Kunstnik Ott Kangilaski on oma mälestustes Reinholdist kirjutanud järgnevalt: “Populaarsus (küll hästi kahtlase kõrvalmaiguga) põhines tema kosjalugudel. Ta oli, nagu räägiti, hästi osav vend abielulubadusi andma ja neid kinnitama kihlasõrmustega, mis hiljem osutusid ülekullatud vaseks. Muidugi pumpas ta pruutidelt nii palju kaasa- ja muud raha välja kui võimalik. Sellele vaatamata tegi ta pankroti või isegi mitu.”

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Siinkohal ei oska Tartu Linnamuuseumi töötajad kommenteerida, kui palju alust esitatud väidetel on. Fakt on, et Kiwilombi Intsu (kodanikunimi Henrik Saar) kirjutatud operett-näidend „Pleki-Karla kosjakäigud: operett ühes waatuses” ajas Reinholdi nii endast välja, et ta nii autori kui ka opereti ettekandekoha 1924. aastal kohtusse kaebas, kuna leidis, et teose näol on tegu tema hea nime mõnitamisega. Toome siinkohal ära 1924. aasta 20. detsembril ajalehes „Kaja” ilmunud artikli:

Kohus.
„Pleki-Karla kosjakäigud”
„Kiwilombi Ints” õigeks mõistetud.
Tänavu aasta algul etendati Tartus kinoteater „Illusioonis” Kiwilombi Intsi janti „Pleki-Karla kosjakäigud”. Tükis kujutatakse üht Tartu kaupmeest Reinholdi või Neugoldi, kes kuld- ja hõbeasjadega, jalgratastega, õmblusmasinatega kaupleb ja rahva seas „Pleki-Karla” nime all on tuntud. Pleki-Karla läheb maale ja teeb seal mõnesuguseid kõlblusevastaseid tegusid, petab, varastab, müüb ülekullatud plekist asju kulla pähe jne. Sellel jandil oli Tartus väga suur menu. Tükki etendati mitu korda ja alati oli teater rahvast murdu täis. Tüki menu seisis selles, et tükis kujutatud Neingold väga sarnane oli Tartu kaupmehele Reinholdile, kes sarnaste asjadega kauples ja keda rahva seas ka „Pleki-Karlaks” kutsutavat. Näitleja, kes Pleki-Karla osa mängis, oli grimmeeritud nagu Reinhold, rääkis ja liikus nagu Reinhold, nii et terve Tartu Neingoldis Reinholdi ära tundis. Kaupmees Reinhold leidis, et selle jandiga teda laimatud on ja tema ärile suurt kahju tehtud ning andis „Illusiooni” omaniku Jaan Otteri ja Henrik Saare (Kiwilombi Ints) vastu kaebtuse kohtusse, kus neid laimamise eest vastutusele palus võtta ja omale kahjutasu 500 000 marka nõudis.

Asi oli Tartu-Võru rahukogus ees, kus 16 tunnistajat ülekuulati. Tunnistajad seletasid, et nemad Reinholdi ammugi „Pleki-Karla” nime all on tuntud ja „Illusioonis” etendatud operetis Neingold väga Reinholdi sarnane olnud, arvasid ka, et selle asjaga Reinholdi äri kahju saanud. Rahukogu mõistis Jaan Otteri ja Henrik Saare 2 kuuks vangi ja Reinholdile kahjutasu maksma. Selle otsusega ei jäänud Otter ja Saar rahule, ning andsid edasikaebuse kohtupalatisse, kus see asi eila 19. dets. ees oli. Reinholdi volinikuna toetas süüdistust advokaat Sorokin, näidates, et sarnase jandi etendamine sarnasel kujul Reinholdi laimamine ja temale kahju tegemine on.

Otter seletas, et tema pole seda teadnud, et Reinhold seda näitemängu omaks võttis, kui seda kuulnud, pole tükki enam etendanud. Henrik Saar seletas muuseas, et Reinhold seda protsessi selleks ette võtnud, et Otterilt raha nõuda. Enne kohut tellinud Reinhold temalt, et tema tunnistaks, et Otter tellinud Saart Reinholdi kohta seda tükki kirjutada ja lubanud siis, kui protsessi võidab, 500 000 marka temaga pooleks teha. Tema pole tükis Reinholdi kujutanud, kui aga Reinhold siiski tükis ettetulevaid juhtumisi omaks võtab, et siis ta sellega ka näitab, et ta südametunnistus puhas ei ole. Lühikese nõupidamise järele otsustas kohtupalat asja süü tundemärkide puudusel ära lõpetada.

Populaarse jandi taaselustas 1932. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja Leopold Hansen. Tema lavastusel kanti tükk ette Elvas. Järgnes taaskord kohtuasi, millest 1933. aasta 9. märtsil kirjutas Päevaleht.

“Pleki Karla kosjakäigud” kohtupalatis.
Karl Reinhold kaotas protsessi. Leopold Hansen mõisteti õigeks.
Omal ajal ilmus trükist ja hakati ette kandma Henrik Saare (Kivilombi Intsu) operetti „Pleki Karla kosjakäigud”, milles peategelaseks on suurärimees, kelle tehingud väga mustad: müüb vaskasju kuldasjade pähe, petab, ahvatleb noori tütarlapsi kõlblusvastastele tegudele jne. Operetil oli Tartus ja ümbruskonnas suur menu. Selles operetis arvas tuntud Tartu kaubamaja omanik Karl Reinhold ennast peategelasena ära tundvat. Reinhold andis H. Saare ja kinoomaniku Otteri vastu, kelle kinos operetti ette kanti, Tartu-Võru rahukogule kaebuse laimamise pärast ja nõudis ka 250 000 marka kahjutasu. Tartu-Võru rahukogu mõistis Saare üheks kuuks pokri. Kohtupalat aga lõpetas asja ära.

6. jaanuaril 1932. a. kanti Elva vabat. tuletõrje saalis korraldatud piduõhtul muuseas ette ka „Pleki Karla kosjakäigud”. Pidu korraldajaks oli omaaegne „Vanemuise” tuntud näitleja Leopold Hansen. Reinhold võttis L. Hanseni U. N. S. (uus nuhtlusseadus) §§ 530, 531 põhjal vastutusele, seletades, et Hansen on tema kohta näitelaval avaldanud laimu, mis tema ärile kahju teinud 1200 kr. väärtuses.
Tartu-Võru rahukogu lõpetas asja vormilistel põhjustel, sest vastutav võiks olla autor, aga mitte lavastaja. Rahukogu otsuse peale andis Reinhold edasikaebuse kohtupalatile, kus asi teisipäeval oli arutusel. Kohtusse oli ilmunud 14 tunnistajat pidulistest ja näitlejatest, kelle hulgas eriti silma paistis hallipäine Amalie Konsa.

Hanseni kaitsja adv. Th. Tuul palus asja läbi vaatamata jätta, seletades, et operett „Pleki Karla kosjakäigud” on trükist ilmunud teos ja vastutav selle eest võib olla autor. Teos aga kohtu poolt keelatud ei ole. Elvas kanti teos ette täpselt tekstist kinni pidades. Hansen operetis ei esinenud.

Palat asus siiski asja sisulisele läbivaatamisele. Reinholdi poolt välja kutsutud tunnistajad pidid tõendama, et Hansen on laimanud, et laim on Reinholdile äriliselt kahjulik olnud ja et Reinhold on Pleki Karla.
Tunnistajad seletasid, et Hansen „Pleki Karlas” kaasa ei mänginud. Hansen oma sissejuhatuses midagi niisugust ei öelnud, mis oleks lasknud oletada, et Reinholdi tahetakse naeruvääristada. Et Reinhold on Pleki Karla, seda olevat Reinhold ise tunnistajatele suggereerinud. Tunnistaja Jaan Post algas oma tunnistust seletusega, et Hansen olevat operetis mänginud peaosa. Aga kui eesistuja tõsiselt tunnistaja tähelepanu juhtis antud vandetõotusele, õigust kõnelda, vabandas viimane: „ei ole meeles”.
Tunnistaja Taska on oma trupiga väga palju kordi „Pleki Karlat” mänginud.
Reinhold: „Kas rahva seas minu vastased nimetavad mind Pleki Karlaks?”
Taska: „Niipalju kui meeles, siis härra Reinhold esimese protsessi ajal tahtis saada endale Pleki Karla nime, kuid kohus ei olevat seda temale kinnitanud…”
Igale tunnistajale Reinhold paneb ette rea küsimusi, sealjuures püüdes ise ette öelda, mida tunnistaja peab ütlema. Eesistuja teeb korduvalt märkusi ja ähvardab sõna ära võtta. Viimaks eesistuja saab juba pahaseks ja tähendab: „Teil on volinikud. Kui ise küsimisi ei oska vormuleerida, siis laske volinikkudel küsida.” Selle peale vastab Reinhold: „Mu volinikud ei oska ka küsida,” milline ütelus tekitab kohtusaalis naerupuhangu, kusjuures üks kohtuliige tähedab: „Otsige siis omale paremaid volinikke.”

Reinholdi volinikud adv. Petrov ja Kanarik seletavad, et Hansenit tuleb ikkagi karistada, sest ta oli piduõhtu korraldaja ja selle vastutaja. „Pleki Karla kosjakäigud” võeti eeskavasse Reinholdi nöökamiseks, kuna Reinhold on Elvas hästi tuntud isik. Arvesse tuleb veel võtta asjaolu, et Reinhold enne etendust hoiatas Hansenit.
Reinhold ise pidas pika kõne, milles ta väitis, et teda tuntakse Pleki Karla nime all ja „Pleki Karla kosjakäigud” on autor juba kirjutanudki Reinholdi vastaste mõjul ja nende vastaste mõjutusel on ka Hansen „Pleki Karla” uuesti lavastanud, et Reinholdile kahju teha. „Ma sain vähemalt 1200 kr. kahju. Selle raha oleksin annud vaestele.”
Adv. Th. Tuul palub kaebealust õigeks mõista. Operetis on üks ärimehe tüüp. Kui Reinhold ennast sellisena näeb, siis ei saa sinna keegi midagi parata, veel vähem kohtualune Hansen. Härra Reinhold ise tahab Pleki Karla olla, sest ega’s ta muidu tunnistajatel käskinud ennast selleks nimetada. Pleki Karlasi võib Eestis palju olla.
Mõnekümneminutilise nõupidamise järele kohtupalat tühistas Tartu-Võru rahukogu otsuse (asja sisuliselt läbivaatamata jätmise kohta) ja mõistis Leopold Hanseni õigeks, pannes kõik mõlema astme kohtukulud Reinholdi peale.

Karl Reinhold oli kohtutes tihe külaline ja ta ei olnud seal alati süüdistajapingis. Oli ka mitmeid tema vastu suunatud kohtuasju (näiteks 1914. aasal süüdistati teda jumala teotamises oma kalendris, 1932. aastal süüdistati teda alusetult kommunistidele relvade müümises jne). Lisaks on ta 1920. aastate keskel ka vangis olnud liigkasuvõtmises süüdi mõistetune. Süüdistuse järgi pani ta 1920ndate alguses käima ebaseadusliku laenuäri, mis sarnanes pandimajale – ta lasi inimestel endale „müüa” väärtasju hilisema tagasiostuõigusega (loomulikult palju suurema hinna eest). Kohus leidis veel, et Reinhold küsis ka vekslite väljaostu eest liiga suurt protsenti.

Hoolimata oma sekeldustest suutis Karl Gustav Reinhold oma äri edukalt ajada üle 35 aasta ja julgelt võib öelda, et ta oli üks laiema ampluaaga ettevõtjaid Tartus. Tema ärile tegi lõpu Nõukogude Liidu okupatsioon. Reinhold väitis 1929. a Postimehes, et tema kaubamajja on 7 korral sisse murtud ning 4 korral olevat see enamlaste poolt paljaks riisutud – see ehk seletab tema mitte liiga sooja suhtumist kommunistidesse. Igatahes langes Reinhold Nõukogude repressioonide ohvriks. Teada on, et ta arreteeriti Nõukogude võimude poolt 1941. aasta 29. juunil. Süüdi mõisteti Reinhold kurikuulsa §58 lõike 13 alusel („tegevus revolutsiooniliikumise vastu”). Talle määrati 10 aastat vanglakaristust. Reinhold suri tõenäoliselt 1943. aastal, tema surma asjaolud pole teada. Karl Gustav Reinholdi eksabikaasal ja kahel lapsel õnnestus põgeneda läände, lõpuks jõudsid nad Ameerika Ühendriikidesse.

Postituse koostas Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammmide kuraator Ants Siim

 

Allikad:

Henrik Saar, “Pleki-Karla kosjakäigud: Operett ühes waatuses”, 1924 (Postimehe kirjastus)
Ott Kangilaski, “Vana Tartu”, Akadeemia, 1990-3
Kaja, 28.02.1926
Koit: [Päevalehe lühendatud väljaanne], 01.07.1914
Postimees, 18.05.1913
Postimees, 15.04.1915
Postimees, 09.08.1925
Postimees, 29.11.1928
Postimees, 14.09.1929
Postimee, 22.01.1932
Postimees, 31.01.1932
Postimees, 06.02.1932
Postimees, 19.03.1933
Pärnumaa Teataja, 07.09.1935
Tapa sõnumid, 23.01.1932
https://www.geni.com/people/Karl-Gustav-Reinhold/6000000003542700147
https://raadiotuba.and.ee/teised30Ipool.html