Tartu suured ja väiksed rahvad paaril viimasel sajandil

with Kommentaare pole

19. sajandi teisel poolel kasvas Tartu rahvaarv kiiresti. Võib öelda, et sel perioodil läbisid Eesti- ja Liivimaa nn demograafilist plahvatust (iseloomulikud on suur sündimus, mis hakkab vähenema etapi lõpus, ja suremuse kiire vähenemine, mistõttu kasvab kiiresti loomulik iive, eriti kiiresti kasvas elanikkond maal). Kui 1862. aastal elas Tartus ligi 14 000 inimest, siis 1897. aastal üle 40 000 inimese (1939. aastaks juba üle 60 000!).

Peamise panuse Tartu linna rahvaarvu kasvu andsid sisserändajad Liivimaa maapiirkondadest, mille läbi muutus 19. sajandi esimesel poolel veel vägagi saksapärane väikelinn eestikeelse enamusega linnaks. Murdepunktiks olid 1860. aastad. 1867. a rahvaloenduse andmetel oli Tartus elanikest eestlasi 46,3%, sakslasi 42,4% ja venelasi 8,9%. 1876. aastal jõudis Tartusse ka raudtee, mis kiirendas tööstuse arengut ning võimaldas Tartusse jõuda varasemast suuremal arvul erinevatest rahvustest inimestel.

Järgnevatel aastatel langes sakslaste suhtarv kiiresti. 19. sajandi lõpu tsaaririigi venestuspoliitika, Esimene maailmasõda, Eesti iseseisvumine ning II maailmasõda koos sellega kaasnenud nn Umsiedlung’iga (baltisakslaste ümberasumine aktsioon, mille käigus asustati 1939. aasta lõpus ja 1940. aasta alguses enamik Eesti ja Läti baltisakslastest ümber Saksamaa poolt okupeeritud Poola aladele) põhjustasid varem linnas domineerinud sakslaste arvukuse 0-lähedaseks languse. Siinkohal ei võta arvesse ajutiselt II maailmasõja järel rohkearvuliselt Tartuski tegutsenud saksa sõjavange.

Nõukogude ajal saabus Tartusse aga rohkelt vene päritolu inimesi, kes moodustasid 1989. aastateks 21,7% kogurahvastikust (eestlasi 72,8%). Eesti iseseisvumisel vähenes Tartu rahvastik märgatavalt seoses paljude nõukogude sõjaväe taustaga inimeste lahkumisega. 1990. aastatel ja teisel aastatuhandel on Tartu rahvaarv pigem langenud. Seisuga 01.01.2020 oli Tartu elanike arv rahvastikuregistri järgi 95 326. Neist 78% olid eestlased, 14% venelased ning 8% kuulusid muude rahvuste hulka.

Eelnevas andsime väikse ülevaate, kuidas on Tartu rahvastik suures plaanis muutunud viimase paari sajandi jooksul. Lisaks kolmele suuremale rahvale (eestlased, sakslased ja venelased), kelle keeli veel 19. sajandil ja 20. sajandi algul nimetati Eesti aladel „kolmeks kohalikuks keeleks”, elas Tartus mitmeid vähemusrahvaid, kellest pajatabki üks põnev Postimehe artikkel 1933. aasta 20. septembrist.

 

Tartu vähemusrahvastel erilinnaosad.

Sakslaste ja juutide arv tublisti langenud.

Kuigi Tartu elanikkonnast on võrdlemisi väike murdosa muulasi, on nad siiski suutnud linnas eneste alla võtta mõned tänavarajoonid, nii et me võime miniatuursel kujul rääkida Tartus isegi juutide linnaosast, sakslaste linnaosast, venelaste linnaosast jne. Kus need linnaosad siis Tartus asuvad? Kõigile on üldiselt teada, et näiteks Turu ja Aleksandri tänavat tuntakse Tartu juuditänavate nime all. Juba see üksi kinnitab, et nende tänavate rajooni on kogunenud sinna suuremal arvul kui kuskile mujale juudi rahvusest Tartu kodanikke. Ja tegelikult ongi see nii. Mitte üksi, et Aleksandri tänav oleks vallutatud juudi äridest, nagu seda igaüks ise võib tähele panna, vaid selle tänava rajoonis omavad juudid ka kõige rohkem maju ja kinnisvarasid.

Nii on nende käes statistilistel andmetel selles rajoonis ligi 10% kogu majadest. Siinjuures on veel huvitav märkida, et tolles Tartu juutide linnaosas on veel teinegi kodanikkude jagunemine teostunud. Nimelt elab Turu tänavas ja Emajõe kalda poolsel rajoonil juudi proletariaat, vaesem kiht, kuna rikkamad ja jõukamad juudid on koondunud elama Aleksandri ja Karlova tänavate rajooni. Nendes tänavates omavad nii mõnedki rikkad juudisoost elanikud oma luksusliku sisustusega elukortereid. Kuigi selle kohta ei ole otseseid andmeid, kui palju juute selles raioonis elab, võib siiski julgesti väita, et tolles piirkonnas elab tervelt 75% kogu Tartu juudisoost kodanikkudest. Teiste seas asub Aleksandri tänaval ka nende pühakoda ja keskkool.

Tartu saksa rahvusest kodanikkudele on aga “Vaterlandiks” Toome ja südalinna rajoonid, eriti aga just Veski ja Tiigi tänavad. Nendele tänavatele on koondunud valdavam osa Tartu sakslasi. Nimetatud tänavate rajoonis asuvatest majadest kuuluvad seetõttu ka peaaegu pooled sakslastele. Nii on südalinna rajooni majadest 25.5 protsenti ja Toome ümbruse kinnisvaradest 28,5 protsenti sakslaste omanduseks. Selle rajooni saksapärasuses võib veenduda kergesti ka sellest, et nimetatud tänavatel väga sageli võid kuulda saksa keelt. Kuna sakslaste ja juutide linnaosadeks olid rohkem südalinna tänavad, siis Tartu vene rahvusest elanikud on, just vastupidiselt neile, koondunud Tartu agulitänavatele Emajõe kaldarajoonidesse, eriti aga Fortuuna tänava pärmivabrikupoolsesse otsa ja üldse Pärna tänava rajooni. Selles rajoonis jalutades võib kuulda sageli laialoomulist ja venelastele omast temperamentset lobisemist, aga ka sõimlemist ning lõõtsapilli häält ja grammofoni hüürgamist, kuna on ju venelased muusikaarmastaja ja tantsuharrastaja rahvas. Enamuses elavad venelased selles rajoonis üürnikkudena ja vaese rahvana. Kuid siiski on mõned nendest sellesse rajooni suutnud omale soetada ja kinnisvarasid ja nimelt üle 11% kogu sellel maa-alal asuvatest majadest. Huvituseta ei ole siinkohal aga märkida veel sedagi, et ka Veeriku linnaosas omavad venelased teiste muulastega võrreldes rohkesti maju ja nimelt 8,6 protsenti. Lõpuks märgitagu, et Uue ja Pärna tänavate ümbruses elutseb ka rohkesti mustlasi, mistõttu see linnajagu ei oma mitte kõige paremat kuulsust, ja mistõttu siis ka politsei sageli seda linnaosa armastab „saagi” mõttes külastada. Üldiselt märgitagu, et tänavad, kus elavad muulased suuremal määral kui mujal, omandavad iselaadi ja erilise ilme, milles peegelduvad selle osa linnarahva omapärased eluviisid sa rahvuslik erinevus.

Ülearune ei oleks siinkohal esitada uuemaid andmeid selle üle, kui palju elab Tartus muulasi. Aadressbüroo andmete kohaselt oli tänavu 1. septembriks Tartus venelasi 2408, neist 1053 meest ja 1355 naist, sakslasi 1289, neist 168 meest ja 1121 naist (silma torkab ebaloomulikult suur naiste ülekaal); juute 746, neist 352 meest ja 394 naist. Peale nende arvult domineerivate vähemusrahvuste on Tartus veel 109 poolakat, 77 lätlast, 17 soomlast jt. Kuidas vähemusrahvuste arv Tartus viimase 10 a. jooksul on vähenenud, näitavad statistilised andmed, mis on koostatud 1922. a. kohta. Sel aastal 22. detsembril on Tartus olnud veel sakslasi 3210 ehk 6,4 protsenti, venelasi 2570 ehk 5,1 protsenti ja juute 1115 ehk 2,2 protsenti. Nagu nendest arvudest nähtub, on viimase kümne aasta jooksul eriti märgatavalt vähenenud Tartus juutide ja sakslaste arv. Veel huvitavama pildi Tartu elanikkonnast saame aga, kui võtame tagasi 60—70 aastat. Olemasolevatel andmetel on näiteks 1867. a. Tartus elanud eestlasi 9720, ehk 46,3 protsenti kogu elanikkonnast, sakslasi 8907 ehk 42,4 protsenti, venelasi 1866 ehk 8,9 protsenti ja juute 240 ehk 1,1 protsenti. Nii näeme, et tollal on sakslased olnud veel suures enamuses teiste vähemusrahvustega. Nüüd on aga asi põhjalikult muutunud ja Tartu on jäänud ainult rohkesti saksa rahvusest vanemaid naisterahvaid.

Postituse koostas Ants Siim

Tartu sünagoog Turu tänaval, hävis II maailmasõjas (TM F 263:125)
Adamson-Eric. Vaade Fortuuna tänavalt Põik tänavale nn Vene linnaosas. Põik tänaval asus juba enne sõda vanausuliste pühakoda (EKM j 13224 M 4340)
Romad Tartu lähedal, 19. sajandi lõpp või 20. sajandi algus (ERM Fk 356:5)
Enamik Tartut külastanud lotjasid kuulus nn lodjavenelastele. Lodjavenelasteks kutsuti vanas Tartus lotjadega Tartusse kaupa toonud vene päritolu inimesi, kes reeglina olid pärit Peipsi äärsetest küladest. Pikkadel kaubareisidel nad tavaliselt magasid ja veetsid ka suure osa oma vabast ajast lotjadel. Foto pärit tõenäoliselt 1920. aastatest. (EAA.2111.1.15428.17)

Allikad

“Tartu” (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927

„Tartu: ajalugu ja kultuurilugu” (koostanud Heivi Pullerits) Tartu: Ilmamaa, 2005

„Demograafiast ja rahvastikuarengu seaduspärasustest” (Jänes-Kapp, K., Katus, K., Puur, A., Põldma, A.), 2005

Tartu arvudes 2019/2020, Tartu linna väljaanne

Postimees, 20.09.1933

https://www.tartu.ee/et/statistika (külastatud 29.12.20)

TM F 263:125

EKM j 13224 M 4340

EAA.2111.1.15428.17

ERM Fk 356:5