Püsinäitus

Tartu mitmepalgelist ajalugu tutvustab püsinäitus „Dorpat. Jurjev. Tartu.”. Linna kujunemislugu algab muinasaegsest Tarbatu linnusest. Näitusel on väljas muinasaegsed tarbeesemed ning linnuse piiramisaegsete relvade näidised. Esile on toodud Tartu esmamainimine seoses Novgorodi suurvürst Jaroslavi sõjakäiguga 1030. aasta paiku, mille järel nimetasid vallutajad linnuse Jurjeviks.

Kui ristisõdijad Tartu 1224. aastal lõplikult vallutasid, kujunes siia piiskopkonna keskus Dorpat (alamsaksa Derpt). Väljapanek rõhutab linna ulatuslikke kaubasidemeid ning linnakäsitööd. Tutvustame puidu-, tekstiili, naha- ja metallitööga seonduvaid leide.

 

 

Keskaegsest linnapildist annab ülevaate arvutirekonstruktsioon Arheovisioon:

1525. aastal toimunud pildirüüstega jõudis Tartusse reformatsioon. Tutvustame reformatsiooniga seoses igapäevaesemetes toimunud muutusi, Liivi sõja (1558–83)aegseid purustusi, sellest ajastust pärinevat hõbeaaret ja 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi, Poola ja Rootsi aja vaimuelu, mille tuntuim sündmus on ülikooli avamine Tartus 1632. aastal. Kesk- ja varauusaja tellislinn hävis lõplikult Põhjasõja tulemusel 1708. a, mil Vene väed suure osa linnast õhkisid.

Linna taaskujunemisega seoses 18. sajandil tutvustame linnakäsitööd ning Tartu tsunftide ja gildidega seonduvaid esemeid.

Varaklassitsistliku Tartu kujunemisega seondub muuseumi saal. Linnamuuseumi peamaja ekspositsioon lõpeb Eesti Vabadussõja sündmuste ja Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingut (2.02.1920) tutvustava väljapanekuga, kus väljapaneku keskmes on rahulepingu läbirääkimistel kasutatud Tartu rahu laud.

Galerii: Väljavõtteid püsinäituselt

Püsinäituse virtuaaltuur

 

Püsinäitust täiendavad mitmekesised ajutised näitused

Ajutine näitus

Randevuu. Kohtumispaik Tartu

Alates 28. aprillist on Tartu Linnamuuseumis avatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.

Näitus heidab pilgu noore vabariigi tärkamise ja arenemise aega, jutustades loo 1920. ja 1930. aastate Tartust. Läbivaks teemaks on kohtumised, toonased kombed ja paigad, armastus ja õnn. Väljapanekus figureerivad Tartu kultuuri- ja majanduselu mõjutanud isikud, näiteks Tuglased, Betti Alver ja Heiti Talvik, Karin Luts, Konstantin Jaik, Holger Segerlin, Evald Rooma jt. Tegemist on lavastuslikku laadi näitusega, mille narratiivi aitab esile tuua kuuldemänguline komponent.

Tartu Linnamuuseum tegi näituse jaoks koostööd Tartu Uue Teatriga. Kureerivad Silver Kaldma, Kristi Musteikis ja Silja Paris Tartu Linnamuuseumist. Näitust lavastasid ja kujundasid Tartu Uuest Teatrist kunstnik Kristiina Põllu ja loominguline juht Ivar Põllu, kes tegi ka graafilise kujunduse.

Väljapanekuga kaasneb tihe programm, mille hulka kuulub Tartu Uue Teatri etendus „Sajand armastuskirju”. Lavastus valmis armastuskirjade põhjal, mis saabusid inimestelt, kes on soovinud neid teatriga jagada. Lavastuse loojad ja esitajad on Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu lõpetanud Liisu Krass ning Londonis näitlemist õppinud Liisa Linhein.

Lisaks Tartu Uue Teatri etendusele saab publik panustada ka näitusesse. Nimelt, Tartu Linnamuuseum korjab Tartuga seotud armastuslugusid. Oodatud on lood kohtumistest ja kohtamistest Tartus alates alates aastast 1918 kuni tänapäevani välja, sealhulgas ka lood vanemate või vanavanemate kohtumisest ja armastusloost, mida nemad ise enam jagada ei saa. Kõige värvikamate ning silmapaistvamate lugude vahel loosime igal kalendrikuul välja auhindu! Lugusid ootab Linnamuuseum kuni näituse lõpuni 6. jaanuaril 2019. Neid saab sisestada portaalis rahvalood.ee: http://rahvalood.ee/lood/100-aastat-armastust-randevuu/

Näitus on tehtud kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Näituse teavitustegevust toetavad KÜSK ja EV100.

Meediakajastus:

Noored kunstnikud maalisid Tartu Linnamuuseumi sisehoovi hiidliblika. Tartu Postimees, 01.06.2018

Muuseum kohtus teatriga näitusel. Tartu Postimees, 29.04.2018

Galerii: näitus vanast Tartust viis kokku muuseumi teatriga. Tartu Postimees, 27.04.2018

Alates homsest on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus “Randevuu. Kohtumispaik Tartu”. Visittartu.com, 27.04.2018

Nädal Tartu Linnavalitsuses. Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 23.04.2019

Uues Teatris esietendub lavastus päris inimeste päris armastuskirjadest. Tartu Postimees, 19.04.2018

Tartu Linnamuuseum avab romantilise näituse. Tartu Postimees, 16.04.2018

 

Möödunud ajutised näitused

Viikingiaja aarded Eestist

Alates 6. oktoobrist 2017 oli Tartu Linnamuuseumis külastajatele avatud Eesti viikingiaega tutvustav näitus „Viikingiaja aarded Eestist”, kus oli väljas suur valik haruldasi viikingiaegseid leide ning uued uurimustulemused Eesti viikingiajast.

“Viikingiaja aarded Eestist” on valminud Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koostöös ning Tartu Linnamuuseumis oli näitus kuni 8. aprillini 2018.

Näha sai hinnalisi hõbeaardeid, relvi, ehteid, mõõku, tööriistu jne. Näitusel keskendutakse aarete ja rauatöö näidete põhjal kaubandusele ja Eestit mõjutanud viikingite kaubateedele. Lisaks käsitletakse ka viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik.

Sellel näitusel eksponeeritud leiud on andnud aluse uuteks põnevateks teaduslikeks järeldusteks viikingiaegsest Eestist. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Peipsi järve ida- ja Pihkva järve läänerannikut. Emajõgi oli aga seejuures oluline tee, mida mööda sisemaalt kaupu üles ostmas käidi. Arvukate araabia müntidest aardeleidude põhjal teame, et Tartu oli viikingitele oluline sadamakoht.

Näitus on disainilt kaasaegne ning puhas. Esemetega seotud lugude avastamist lihtsustavad animatsioonid ja kaardiprogramm. Lastele on loodud eraldi tasand, kus abimees siil Õnneleid aitab neil hõlpsamini näitusel orienteeruda ning tuhande aasta tagusesse aega rännata. Näitusega kaasnevad ka temaatilised ekskursioonid ja muuseumitunnid.

 

Galerii: Näitus “Viikingiaja aarded Eestist”

Virtuaalnäitused

linnamuuseum18

Virtuaalnäitused toovad Tartu ajaloo Sulle veel lähemale. Tutvu nendega siin:

Ajalooline Tartu
Käesolevas programmis on võimalik jalutada mööda vana Tartu tänavaid ja veenduda nii vanu kui uusi linnavaateid võrdlevalt vaadates, kuidas linn on aegade jooksul muutunud. Vanu pilte mõtestab lahti ka nende juurde kuuluv tekst.

Tartu valitsemisest
Virtuaalnäitus tutvustab Tartu linnapeasid, eeskätt Karl Luike ja Aleksander Tõnissoni ning Tartu raekoja ehituslugu.

Gustav Matto pärand Tartu Linnamuuseumis
Panoraamjäädvustus võimaldab avastada rikkalikku mündikogu, pitsateid ja võtmeid, mis olid väljas oktoobrist 2008 aprillini 2009 Tartu Linnamuuseumis avatud ajutisel näitusel “Aateline Suvirändur ja tema kullafond. Gustav Matto pärand Tartu Linnamuuseumis”.