Uurimistöö on üks osa muuseumi igapäevatööst. Selle tulemusi esitatakse ennekõike näitustel – nii ajutistel kui ka Tartu ajaloo püsinäitusel. Iga uue näitusega kaasnev uurimistöö annab uut teavet nii konkreetse teema kui paljudel juhtudel ka muuseumikogusse kuuluvate esemete kohta. Üksikmuseaali kohta kogutud info on kättesaadav ka infosüsteemi MuIS sisestatud kirjete kaudu.

Muuseumi teadustöötajad koostavad oma uurimisteemade kohta artikleid, mis ilmuvad nii aastaraamatus (ilmub aastast 1995) kui ka teistes väljaannetes. Samuti tutvustame oma töö tulemusi võimalusel laiemale avalikkusele suunatud väljaannetes. Korraldame ajutiste näituste teemadega seonduvaid loengusarju.

Muuseumi üks eesmärke on koondada Tartu ajaloo uurimise tulemusi. Selleks peame ettekandepäevi, kus muuseumi töötajate kõrval esinevad ka teised uurijad. Traditsiooniks on kujunenud muuseumi sünnipäeva paiku, oktoobri lõpus aset leidev linnaajaloo päev (aastast 1981). Samuti ilmub meie väljaannetes väljaspool linnamuuseumi tegutsevate autorite artikleid ning nad esinevad muuseumi loengusarjades. Teeme koostööd teiste uurimisasutustega (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool jpt), kelle teadmised, oskused ja teadusaparatuur täiendavad muuseumi võimalusi.

Aastaraamatud

Tartu Linnamuuseumi aastaraamatud

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2017 (nr. 21)

Koostajad ja toimetajad: Marge Rennit, Arvi Haak

Väljaandja Tartu Linnamuuseum

Hind 10 €

Saateks (Arvi Haak, Marge Rennit), lk 7

STUDIA
Riina Rammo Tartu kesk- ja varauusaegsed kedraleiud, lk 13–36
Anu-Liis Aunroos Tartu keskaegsed reljeefsete kaunistustega klaasnõud, lk 37–54
Arvi Haak, Ahti Niilisk, Ain Mäesalu, Peeter Ritslaid, Jaak Kikas
Tartust leitud 13.–14. sajandi emailmaalingutega klaaspeekrite elementanalüüside tulemustest, lk 55–66
Martin Malve Tartu kesk- ja varauusaegsete kalmistute osteoloogilised uuringud 2008–2017 67–84
Elis Tiidu Tartu kesk- ja varauusaegse Maarja kalmistu
matuste dateerimisest, lk 85–96

TEXTUS
Olev Prints Ehitusajaloolised kaevamised Tartu Nõukogude väljakul 1965. a, lk 98–112

MUSEOLOGIA
Kristiina Tael „Lasteaia lood”. Näitus esimesest Eesti rahvuslikust lasteaiast 1905–1988 teatri ja laulupidude sünnipaigas Tartus Jaama tänavas, lk 115–122
Meeli Väljaots Muuseumitundide uuendamisest Oskar Lutsu majamuuseumis, lk 123–129
Nele Dresen, Keiu Telve Lugu sellest, kuidas me lotoga võitsime ning muuseumi kohvrisse panime, lk 130–137

ANNALIS
Eevi Kärdla, Marge Rennit Tartu Linnamuuseum aastail 2015–2016, lk 140–181
Kaie Jeeser Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasv 2015.–2016. aastal, lk 182–191
Arvi Haak, Elis Tiidu Tartu Linnamuuseumi arheoloogiakogu juurdekasv 2015.–2016. aastal, lk 192–205


Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2015 (nr. 20)

Koostajad ja toimetajad: Marge Rennit, Kadi Kähär Peterson

Väljaandja Tartu Linnamuuseum
Toetas Eesti Kultuurkapital

Hind 10 €

Vabamüürlus, arhitektuur ja ajalooline interjöör. Uurimusi kunstist, tapeetidest ja Pistohlkorside perekonnast 18. sajandist 20. sajandi alguseni. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 20 (2015)
ISBN 978-9949-9575-2-1
Koostajad ja toimetajad: Marge Rennit, Kadi Kähär-Peterson
Toetas Eesti Kultuurkapital

Saateks (Marge Rennit), lk 7–8

STUDIA
Anne Untera Kunstnikud Pistohlkorsi suguvõsast. – lk 11–25
Epi Tohvri Vabamüürlus ja arhitektuur – Otto Friedrich von Pistohlkorside kunstiloomingu ideelistest allikatest. – lk 27–38
Kadri Kallaste Mängud tapeediga. 19. sajandi teise poole paberist seinakujunduse mõjutused ja ilmingud Eesti interjööris. – lk 39–50
Oliver Orro, Mart Siilivask Ruumist tapeetide ümber. – lk 51–80
Heli Tuksam, Kurmo Konsa Peidetud mustrid Tartu elamutes – uurimine ja dokumenteerimine. – lk 81–87
Kristiina Ribelus Trafarettmaalingud Eesti 20. sajandi interjöörides Tartu näitel. – lk 89–96
Sirje Sisask Tapeetide tervistkahjustava mõju uurimisest 19. sajandil. – lk 97–103
Sven Lepa Esimesed paiksed fotograafid Tartus (1855–1870). – lk 105–120

MUSEOLOGIA
Keiu Telve Loovtööst haridusprogrammiks ehk noori kaasav linnamuuseum. – lk 123–132

COLLECTIONES
Ene Sarap Tartu vanematest hoonetest leitud 18.–19. sajandi tapeetide konserveerimisest. Pompei stiilis tapeedi konserveerimisest OÜs Mandragora. – lk 135–141

TEXTUS
Vabamüürlaste üldeeskiri 18. sajandi teisest poolest (tõlkinud Kaspar Jassa). – lk 145–149

ANNALIS
Merike Toomas Tartu Linnamuuseum aastail 2013–2014. – lk 153–185
Kaie Jeeser Tartu Linnamuuseumi tulme 2013–2014. – lk 187–195
Elis Tiidu, Arvi Haak Tartu Linnamuuseumi arheoloogiakogu juurdekasv 2013.–2014. aastal. – lk 197–207


Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2013 (nr. 19)

Koostaja ja toimetaja Marge Rennit

Väljaandja Tartu Linnamuuseum

Hind 5 €

Uurimusi Tartu tööstusest enne Teist maailmasõda. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 19 (2013)
ISBN 978-9985-9877-9-7

Saateks (Marge Rennit), lk 7-8

STUDIA
Maie Pihlamägi Tartu tööstuse areng Eesti Vabariigi tööstuspoliitika taustal kahe maailmasõja vahel. – lk 11-23
Aime Kärner Tartu tööstuse kajastusi ajalehes Postimees aastatel 1920–1940. – lk 25-37
Eevi Kärdla, Helve Otto Sportlik teekond läbi aja. Tartu Spordiriistade Vabriku lugu. – lk 39-47
Andres Sepp Eesti Esimene Mesikoogitööstus Johan Lill ja märkmeid pagaritööstusest Tartus. – lk 49-77
Teesi Kivivare Leivavabrik Ceres. Toiduainetööstuse arengust Eesti Vabariigi sünni eel ja vabariigi ajal. – lk 79-91.
Lea Teedema Ubinaalist õunaveinini. Tartu Aiavilja Ühisuse tegevus 1907–1920. – lk 93-107
Lea Leppik Gaasivalgus Tartus 1846–1976. – lk 109-123

TEXTUS
Lea Teedema Novumi eksporttapamaja ja vorstivabrik. – lk 127-140

CALENDARIUM (Arvi Haak, Karoliina Kalda, Teesi Kivivare, Silja Paris, Marge Rennit, Liivi Rosenvald, Kaari Siemer, Elle Tarik, Merike Toomas). – lk 143-154

ANNALIS
Merike Toomas Tartu Linnamuuseum aastal 2012. – lk 157-180
Kaie Jeeser Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasv 2012. aastal. – lk 181-187

Kasutatud lühendid lk 189


Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2012 (nr. 18)

Koostajad ja toimetajad: Marge Rennit, Heivi Pullerits, Maris Viibur

Väljaandja Tartu Linnamuuseum

Hind 5 €

Loe täismahus

Saateks (Marge Rennit), lk 7-8

STUDIA
Iona Boca Sigheti kommunismiohvrite ja kommunismivastase liikumise mälestusasutus Rumeenias. – lk 11-20
Marge Allandi Laulupidu, kultuurimälu ja rahvuslik identiteet. – lk 23-33
Marge Rennit Kinolinn Tartu. Esimene poolsajand. – lk 35-73

TEXTUS
Pearu Kuusk 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi dokumentides. – lk 77-107

COMMENTARII
Vello Salo Laulupidude armastuslaulud. – lk 111-128

CALENDARIUM (Heivi Pullerits, Arvi Haak, Teesi Kivivare, Eevi Kärdla, Aime Kärner) – lk 131-139

ANNALIS
Merike Toomas Tartu Linnamuuseum aastal 2011. – lk 143-165
Kaie Jeeser Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasv 2011. aastal. – lk 167-174
Kasutatud lühendid lk 175

 


Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2011 (nr. 17)

Koostaja ja toimetaja Marge Rennit

Väljaandja Tartu Linnamuuseum

Hind 4 €

Loe veebis!

Saateks (Marge Rennit), lk 7-8

STUDIA
Arvi Haak Kuidas kajastuvad etnilised määratlused arheoloogilises aineses? Mõnest tõlgendusprobleemist Tartu keskaegse allikmaterjali näitel. – lk 11-21
Tatjana Šor Dokumente Tartu vanausuliste kohta Eesti Ajalooarhiivi kogudes – lk 23-34

Heivi Pullerits Tartu Ülejõe linnaosa 19. sajandi teisel poolel. Hoonestus ja elanikkond. – lk 37-55
Olaf Mertelsmann Tartu elanikud pärast Teist maailmasõda – lk 57-65
Mare Ainsaar Eestlased ja teised rahvused Tartus aastatel 2000-2010 – lk 67-79
Aivar Kriiska, Raido Roog Tartu Lutsu t 2 kesk- ja uusaegse ehitiste kompleksi arheoloogilise uurimistöö tulemused – lk 81-95

CALENDARIUM (Teesi Kivivare, Eevi Kärdla, Aime Kärner, Kristi Musteikis, Tarmo Piir, Marge Rennit) lk 99-108

MUSEOLOGIA
Heivi Pullerits Keisermantliga mees ehk Kes teab, mispärast see hää on. Näitemäng kahes vaatuses, proloogi ja epiloogiga. – lk 111-114

COLLECTIONES
Helena Grauberg Oskar Luik – rändkaupmehest suuräri omanikuks. Mänguasjade töökoda ja kauplus Tartus. – lk 117-126
Alo Põldmäe Tartu oma klaverist. – lk 129-144

ANNALIS
Merike Toomas Tartu Linnamuuseum aastal 2010. – lk 147-171
Kaie Jeeser Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasv 2010. aastal. – lk 173-180
Kasutatud lühendid lk 183


Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2010 (nr. 16)

Koostaja ja toimetaja Marge Rennit

Väljaandja Tartu Linnamuuseum

Hind 3 €

Loe täismahus

Saateks (Marge Rennit), lk 7-8

STUDIA
Ago Pajur Tartu rahuleping: kaasaegsete hinnangud. – lk 11-21
Eero Heinloo Tartu välisilme dominandid 18. sajandi alguseni. – lk 23-33
Epi Tohvri 19. sajandi I poole Tartu linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast. – lk 35-49

Mart Siilivask Ehitusmääruste mõjust Tartu linnaruumi kujunemisele 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. – lk 51-67
Lea Teedema Supilinna varasem asustus 18. sajandi keskpaigast 1860. aastate alguseni. – lk 69-81
Tõnis Kimmel kas Tartu häbeneb end? – lk 81-90

TEXTUS
Lea Teedema Tartu Käsitööliste Selts. – lk 93-99
Tiiu Oja, Lea Teedema Kunsttööndusmuuseum Tartus. – lk 101-113

CALENDARIUM lk 117-125

MUSEOLOGIA
Aime Kärner Hõbeda lummuses. – lk 129-137

COLLECTIONES
Eevi Kärdla Perekonnaloo (perekond Pikandi) materjale arhiiv-, foto- ja ajaloolises kogus. – lk 141-150
Heivi Pullerits, Kristiina Tael Laulupidude materjalid Tartu Linnamuuseumi kogudes. – lk 153-168

ANNALIS
Merike Toomas Tartu Linnamuuseum aastal 2009. – lk 171-191
Kaie Jeeser Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasv 2009. aastal. – lk 193-201
Arvi Haak Lisandusi Tartu Linnamuuseumi arheoloogiakogule 2009. aastal. – lk 203-207
Lühendid lk 208
Värvitahvlid


Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2009 (nr. 15)

Koostaja ja toimetaja Marge Rennit

Väljaandja Tartu Linnamuuseum

Hind 2 €

Loe täismahus

Saateks (Marge Rennit) – lk 7-8

STUDIA
Kätlin Jansons Märgid Tartu keskaegsetel puitesemetel – lk 11-36
Malle Salupere Puhastverd slaavlane ja tartlane Faddei Bulgarin – lk 39-66

MUSEOLOGIA
Arvi Haak Kuidas teha kollektsiooninäitust? Näituse “Kangas hansalinnas” ettevalmistamisest – lk 71-76

COLLECTIONES
Eevi Kärdla Represseeritutega seotud materjale Tartu Linnamuuseumi arhiiv -ja fotokogu – lk 79-87

TEXTUS
Eda Tootsoni mälestused oma elust Jaani t 16 aastatel 1937–1944 Saatesõna Kristi Musteikiselt – lk 91-109

CALENDARIUM (Arvi Haak, Eevi Kärdla, Heivi Pullerits, Marge Rennit) – lk 113-123

ANNALIS
Merike Toomas Tartu Linnamuuseum aastal 2008 – lk 127-143
Teesi Kivivare Tartu Linnamuuseumi kogude juurdekasvust 2008. aastal – lk 145-150
Arvi Haak Lisandusi Tartu Linnamuuseumi arheoloogiakogule 2008. aastal – lk 151-159

 

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 14 (2008), koostajad Pearu Kuusk ja Ardi Siilaberg.

Kuusk, Pearu, Saateks. – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 3-4.
Niitsoo, Viktor, MRP-AEG võitlustaktika 1988. aasta algul ja okupatsioonivõimude vastutegevus. – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 5-18.
Adams, Jüri, Tartu rahulepingu aastapäeva meeleavaldus võrdlevalt teiste Eesti ajaloo oluliste tänavameeleavaldustega. –TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 19-28.
Mäe, Andres, Kommunikatsioonist Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamisel 20 aastat tagasi Tartus. – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 29-38.
Parek, Lagle, Hirvepargist Tartu rahuni – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 39-47.
Varik, Üllar, Mälestused tänavarahutustest 2. II 1988 Tartus. –TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 48-52.
Siim, Tõnis, Meenutusi Tartu rahu meeleavaldusest 2. veebruaril 1988. –TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 53-58.
Vanja, Rein, Meenutusi võimu ja rahva vastasseis 2. veebruaril 1988. – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 59-64.

Lisad:

Siilaberg, Ardi, Kommentaar Infobülletäänidele ja Edasi artiklitele. – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 65-66.
MRP-AEG Infobülletäänid jaanuar–veebruar 1988. – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 67-90.
Artiklid ajalehest “Edasi”. – TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 91-96.

Tartu Linnamuuseumi 2007. aasta tegevuse ülevaade. TLA, XIV, Tartu, 2008, lk 97-116.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 13 (2007)

Saateks. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 3-4.
Lempiäinen, Terttu, Taimejäänused ja Soome maaviljeluse ajalugu. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 5-16.
Sillasoo, Ülle, Taimed hiliskeskaegse Liivimaa linnaelanike toidus ja arheobotaanilises materjalis. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 17-28.
Maldre, Liina, Eesti keskaegsete linnade arheozooloogilisest leiumaterjalist. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 29-39.
Haak, Arvi, Loomaluude leiud keskaegses Viljandis: märkmeid toidulaua ning luu- ja sarvetöötlemise kohta. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 40-53.
Bernotas, Rivo, 14. sajandi teise poole jäätmekast Tartus Ülikooli 15 õuel. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 54-64.
Heinloo, Eero, Keskaegne Tartu Riia-eeslinn ehitusjäänuste põhjal. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 65-76.
Harjula, Janne, Nahatöö keskaegses Turus. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 77-89.
Pihlman, Aki, Varhainen Turku (Turu varane ajalugu) – väljakaevamised Turu toomkiriku kõrval. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 90-104.
Russak, Helve, Tartu Linnamuuseum 2006. aastal. – TLA, XIII, Tartu, 2007, lk 105-122.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 12 (2006)

Kivivare, Teesi, Tartu Linnamuuseumi kogude poliitika. – TLA, XII, Tartu, 2006, lk 3-13.
Kärner, Aime, Tartu Linnamuuseumi ajaloolise kogu kujunemise aspektidest. – TLA, XII, Tartu, 2006, lk 14-23.
Kärdla, Eevi, Tartu kesklinna välisilme muutumine aegade jooksul. – TLA, XII, Tartu, 2006, lk 24-36.
Pullerits, Heivi, Tartu linnamuuseumi kunstikogu kujunemine ja koosseis. – TLA, XII, Tartu, 2006, lk 37-46.
Kuusk, Pearu, NKVD keldrist muuseumiks. Tartu “hallist majast” ja KGB Kongidest. – TLA, XII, Tartu, 2006, lk 47-54.
Aaslav-Tepandi, Katri; Tepandi, Tõnu, Näidenditekste Tartu ajaloo ainetel. – TLA, XII, Tartu, 2006, lk 55-102.
Russak, Helve, Tartu Linnamuuseum 2005. aastal. – TLA, XII, Tartu, 2006, lk 103-128.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 11 (2005)

Hansar, Lilian, Linn kui muuseum. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 5-12.
Kurg, Andres, Nüüdisaegne linnauurimus ja näitused linnadest. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 13-20.
Lang, Merike, Muuseumi rollist 21. sajandi Eesti linnaelus Eesti Vabaõhumuuseumi vaatevinklist. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 21-27.
Toode, Andres; Ivask, Merike, Rootsiaegne Narva Muuseumi tegevusväljas: Narva Muuseumi Eksperimentaalajaloo Keskus. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 28-38.
Põllo, Helgi, Linn Pikas Majas. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 39-43.
Siemer, Kaari; Jaunzeme, Kristel, Mäng ja kool Tartu Linnamuuseumis. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 44-48.
Russak, Helve, Tartu linnakultuuri väärtusmõõte otsides. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 49-55.
Vunk, Aldur; Kipper, Laura, Pärnu linnamõis Saugas. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 56-72.
Pistohlkors, Gert von, Woldemar I. Conrad von Pistohlkors (1755-1801), der Erbauer sed heutigen Stadtmuseums von Tartu/Dorpat, und seine familiärer Hintergrund vom 17. bis zum 21. Jahrhundert. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 73-84.
Pistohlkors, Gert von, Woldemar I Conrad von Pistohlkors (1755-1801), tänase Tartu linnamuuseumi ehitaja ja tema perekondlik taust 17. – 21. sajandini (tlk I. Leimus). – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 85-93.
Russak, Helve, Tartu Linnamuuseum 2004. aastal. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 94-114.
Tartu Linnamuuseumi aastaraamatutes (TLA, VI-X. 2000-2004) ilmunud artiklid. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 115-117.
Tartu Linnamuuseumi näitused 1986-2004. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 118-121.
Annetajad 2004. – TLA, XI, Tartu, 2005, lk 122.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 10 (2004)

Blumenau, Malle, Tartu Ettevõtluse hetkeolukord ja suunad. – TLA, X, Tartu, 2004, lk 5-8
Fish-Uibopuu, Katriin, Institutsionaalse kultuuritarbimise trendid. – TLA, X, Tartu, 2004, lk 9-19
Griin, Meida, Sotsiaalkaitse Euroopas ja Tartus. – TLA, X, Tartu, 2004, lk 20-30
Ahven, Urmas, Linnaplaneerimine ja maakorraldus Tartus 21. sajandi alguses. – TLA, X, Tartu, 2004, lk 31-37
Mändmaa, Raivo, Tartu linnaruumi kujunemine 21. sajandi alguses. – TLA, X, Tartu, 2004, lk 38-45
Haak, Rein, Linnamajanduse perspektiivid. – TLA, X, Tartu, 2004, lk 46-69

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9 (2003)

Taal, Kersti, Tartu ajalugu eesti- ja saksakeelses perioodikas 1918-1944. – TLA, IX, Tartu, 2003, lk 5-15.
Helk, Vello, Tartu konrektor Boetius Wernberg ja tema õpilased 1702. aastal. – TLA, IX, Tartu, 2003, lk 16-20.
Preem, Epp, Maalijad 19. sajandi Tartust. – TLA, IX, Tartu, 2003, lk 21-40.
Lillemets, Enn, Kunst vabandusteta, ehk Sahib tuleb tagasi. – TLA, IX, Tartu, 2003, lk 41-54.
Rosenvald, Liivi, Seitse aastat pärast “Kevadet”. O. Lutsu “Inderlin” ja selle käsikirjalised lisad. – TLA, IX, Tartu, 2003, lk 55-59.
Russak, Helve, Tartu Linnamuuseumi aruanne 2002. – TLA, IX, Tartu, 2003, lk 60-83.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 8 (2002)

Annuk, Eve, Minu Tartu. – TLA, VIII, Tartu, 2002, lk 64-67.
Asmer, Vilve, Karl Eduard Sööt ja Tartu. – TLA, VIII, Tartu, 2002, lk 35-58.
Kaalep, Ain, Mõni sõna linnapea Luigest. – TLA, VIII, Tartu, 2002, lk 59-63.
Kuusk, Pearu, 1949. aasta märtsisündmused küüditajate ettekannetes Tartu näitel. – TLA, VIII, Tartu, 2002, lk 5-18.
Piik, Peeter, Tartlaste kokkupuudetest sõjaväe, sõjahaavatute ja – põgenikega 1914.-1916. aastate Postimehes. – TLA, VIII, Tartu, 2002, lk 19-34.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 7 (2001)

Rennit, Marge, Tartu magistraadi varaloendite kasutamine linna olme ja materiaalse kultuuri ajaloo uurimisel (19. sajandi I. pool). – TLA, VII, Tartu, 2001, lk 1-103.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 6 (2000)
Russak, Helve, Tartu Linnamuuseum 1999. aastal. –TLA, VI, Tartu, 2000, lk 5-19.
Past, Aune, Tartu linna imago analüüs: Tartu on heade mõtete linn. – TLA, VI, Tartu, 2000, lk 20-33.
Eimre, Maret, Tartu Väikese Gildi ehk Antoniuse Gildi krundist 16.-19. sajandil. – TLA, VI, Tartu, 2000, lk 34-42.
Preem, Epp, Julie Hagen-Schwarz(1824-1902), TLA, VI. – Tartu, 2000, lk 43-56.
Volkhardt, Hans Georg von, Burchard Christoph von Münnich (1683-1767). – TLA, VI, Tartu, 2000 lk 57-69.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 5 (1999)
Russak, Helve, Tartu Linnamuuseumi 1998. aasta töö. – TLA, V, Tartu, 1999, lk. 5-23.
Siilivask, Mart, Tartu Ülejõe linnaosa hoonestuse kujunemisest (1785 – 1940). – TLA, V, Tartu, 1999, lk. 24–37.
Laarmann, Eva, Narva mnt.23 aadlielamu taastamine linnamuuseumina. – TLA, V, Tartu,1999, lk. 38–43.
Pullerits, Heivi, Millest jutustavad Narva mnt. 23 hindamisaktid aastatest 1790, 1859, 1863. – TLA, V, Tartu, 1999, lk. 44–48.
Rennit, Marge, Tartu müürseppmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Walteri (Waltheri) pärandusloend aastast 1802. – TLA, V, Tartu, 1999, lk. 49–55.
Eimre, Maret, Raadi mõisa härrastemaja arhitektuurne kujunemine 1783 – 1840. – TLA, V, Tartu, 1999, lk. 56–62.
Oja, Tiiu, Tartu gildide ning tsunftide pitsatid ja pitserid. – TLA, V, Tartu, 1999, lk. 63–71.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 4 (1998)

Russak, Helve, Tartu Linnamuuseumi 1997.aasta töö. – TLA, IV, Tartu,1998, lk. 5–17.
Pullerits, Heivi, Tartu “Uus Teater” 1892-1909. –TLA, IV, Tartu, 1998, lk. 18–24.
Hallas, Karin, Alvar Aalto ja Eesti: professor Tammekannu villa Tartus. – TLA, IV, Tartu 1998, lk. 25–46.
Kärner, Aime, Pruutkleidid Tartu Linnamuuseumi näitusel “Elu kauneim päev”. – TLA, IV, Tartu, 1998, lk. 47–53.
Kärssin, Andres, Baltisaksa nädalakiri “Das Inland” – loomine ja kadumine. – TLA, IV, Tartu, 1998, lk. 54–61.
Rosenvald, Avo, O. Lutsu käsikirjadest aastatel 1946 – 1953. – TLA, IV, Tartu, 1998, lk. 62–66.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 3 (1997)

Russak, Helve Tartu Linnamuuseumi 1996.aasta tööd. – TLA, III, Tartu, 1997, lk. 5–12.
Purde, Mare Tartu pildis. Ülevaade Tartus tehtud fotodest Eesti Filmiarhiivi fotokogu põhjal. – TLA, III, Tartu, 1997, lk. 13–16.
Tomingas, Ivi Tartu filmis 1913 – 1999. – TLA, III, Tartu, 1997, lk. 17–37.
Oja, Tiiu Õllepruulimine ja teadaolevad õllepruulid Tartus 1628 – 1824. – TLA, III, Tartu, 1997, lk. 38–44
Rosenberg, Tiit Tartu “saksa” näitused 1860 – 1913. – TLA, III, Tartu, 1997, lk.45–65.
Muru, Toomas Väljavaade Ristikivi muuseumist. – TLA, III, Tartu, 1997, lk. 66–67.
Tartu Linnamuuseumi näitused 1978 -1997. – TLA, III, Tartu, 1997, lk. 68–71.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2 (1996)

Russak, Helve, Tartu Linnamuuseumi 1995. aasta töö. – TLA, II, Tartu, 1996, lk. 5–12.
Kärner, Aime, Tartu-ainelised esemekogud Eesti Rahva Muuseumis. – TLA, II, Tartu, 1996, lk. 13–22.
Metste, Kristi, Tartu materjalidest Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. – TLA, II, Tartu, 1996, lk. 23–30.
Preem, Epp, Tartu muuseumide vaategraafika Tartu ajaloo allikana. – TLA, II, Tartu,1996, lk. 31–34.
Leimus, Ivar, Erich Beck – Tartu viimne mündimeister. – TLA, II, Tartu, 1996, lk. 35–41.
Oja, Tiiu, Tartu linnapea Johan Brömsi lugu. – TLA, II, Tartu, 1996, lk. 42–50.
Pullerits, Heivi, Näituse koostamise ja eksponeerimise põhimõtetest Tartu Linnamuuseumi näitusel “50 aastat tagasi mais”. – TLA, II, Tartu, 1996, lk. 51–54.
Kokla, Järvi. Pyhtilä, Pertti, Soome Instituudi Tartu osakonna 5 tööaastat (1991-1996). – TLA, II, Tartu, 1996, lk. 55–63.

Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 1 (1995)

Eessõna, lk. 3.
Lepajõe, Madis, Tartu linna välisdelegatsioonid 1991 – 1995. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 7–15.
Keek, Maie, Tartu Saksa Instituut eesti – saksa kultuurisidemete arendajana. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 16–20.
Varendi, Tarmo, Tartu Kultuurkapital kui kollegiaalne kultuuri finantseerimise vorm. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 21–24.
Rosenberg, Tiit, Esimene Tartu näitus 1857. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 25–33.
Oja, Tiiu, Tartu eeslinna ajaloost 20.sajandi teisel kümnendil. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 34–47.
Abiline, Sigrid, Tartu-ainelised materjalid Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 48–52.
Uuet, Liivi, Tartu Linna Statistikabüroo materjalid Eesti Riigiarhiivis. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 53–59.
Tartu Linnamuuseumis 1981 – 1994 toimunud Tartu ajaloo päevadel peetud ettekanded. – TLA, I, Tartu, 1995, lk. 60–62.

Ettekandepäevad

Tartu linnaajaloo päevad
2017 – Sotsiaalne muuseum

(35. linnaajaloopäev 27. oktoobril 2017)

Marge Rennit Lühike ülevaade Tartu Linnamuuseumi Üle Jõe projektist
Merilin Piipuu Muuseum võib muuta Sinu elu
Jaanika Jaanits Muuseumiosalus ühiskondlike muutuste käivitajana.
Nele Kangert Kogukonnaarheoloogia – mis, kellele ja milleks?
Mary-Ann Talvistu Muuseum kui tööriistakast – kuidas noored muuseumi kasutavad ja kogevad?
Kadri Nigulas Kõik kirjeldama? – kaasamisvõimalustest musaalide dokumenteerimisel
Marju Rebane ja Merili Madissoo Projekt „Eesti pulm“: ideest kogemuseni
Sven Lepa Rahvusarhiiv ja rahvas: portaal Topoteek ja ühisloomeprojekt Tartu 1867
Tenno Teidearu Kaardirakendus “Ülejõe paigad ja lood”: mälestus, paikkondlikkus ja kogukondlikkus

2016 – Pool sajandit linnaarheoloogiat Tartus. Uurimisküsimusi ja paralleele

(34. linnaajaloopäev 28. oktoobril 2016)

Erki Russow Linnulennul linnaarheoloogiast. Kotkaperspektiiv Tallinna uurimisest
Ain Mäesalu Tartu 13. –14. sajandi eluhoonetest
Elis Tiidu Tartu Maarja kirikaia matuste dateerimisest
Rivo Bernotas Dendrokronoloogia rollist Tartu arheoloogilisel uurimisel
Eero Heinloo Poodlejate jalge all laiutav eeslinn: arheoloogilistest uuringutest Tartu „hansakvartali” piirkonnas
Arvi Haak Luksusest keskaegses Tartus (arheoloogiliste leidude põhjal)

2015 – Eestlaste linnakultuuri kujunemine rahvuslike mõjutuste pöörises. Tartu olustikust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel

(33. linnaajaloopäev 30. oktoobril 2015)

Maris Saagpakk Tartu koolielust 20. sajandi alguses baltisakslaste mälestuste põhjal
Kristina Jõekalda Baltisaksa identiteedi heiastusi linnaruumis. Arhitektuuripärand ja selle restaureerimine
Mart Siilivask Viis vinget? Ehitusmeistrid ajastu pöördtuultes
Anu Kannike Linliku elulaadi kujunemine – Eesti kodu ja köök 19. sajandi lõpust 1930. aastateni

2014 – Mängud tapeetidega

(32. linnaajaloo päev 31. oktoobril 2014)

Viljar Vissel Ajalooliste interjööride arengu tõlgendamine läbi detailide
Oliver Orro Ruumid tapeetide ümber. Mõned mõtted 19. sajandi ja 20. sajandi alguse linnainterjööridest Tallinna ajalooliste eeslinnade näitel
Kadri Kallaste Mängud tapeediga: seinakujundus Eesti interjöörides
Heli Tuksam Peidetud mustrid Tartu elamutes
Kurmo Konsa Paber tapeedimaterjalina – ekskurss läbi ajaloo
Kristiina Ribelus Trafarettmaalingud Tartu 20. sajandi interjöörides
Ene Sarap Tartu vanematest hoonetest leitud 18.–19. sajandi tapeetide konserveerimisest

2013 – Tartu – vabaduse saar?

(31. linnaajaloo päev 31. oktoobril 2013, rahvusvaheline, töökeel oli vene keel)

Malle Salupere (Tartu). Teadus areneb alati, tänu soodsatele tingimustele ja takistavate asjaolude kiuste
Jelena Strukova (Moskva). Neli episoodi Eestist almanahhi “Acta samizdatica” esimese väljaande põhjal
Viktor Pavlenkov (Boston). Таrtu: see on vabade inimeste parool
Igor Rosenfeld (Tartu). Tartu ülikooli filosoofiaringi viimane aasta. Mõnest endise Nõukogude Liidu ideoloogilistest repressioonimeetodist
Rafik Grigorjan (Tartu). Tartu venekeelse intelligentsi osalusest Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel perestroika aastatel (1987-1991)
Tatjana Kuzovkina (Tallinn). Juri Lotman ja inimõiguslik liikumine 1960. ja 1970. aastatel (J. Lotmani arhiivi materjalide põhjal)
Boriss Jegorov (Peterburi). Uued “vabad” materjalid Lotmani, Mintsi ja Jegorovi kirjavahetuses
Ljubov Kisseljova (Tartu). Таrtu üliõpilased-filoloogid “Jooksvate Sündmuste Kroonika” lugejatena
Irina Belobrovtseva (Tallinn) Kuidas me õppisime vabaduses (stendiettekanne)

2012 – Tööstuslinn Tartu?

(30. linnaajaloo päev 26. oktoobril 2012)

Maie Pihlamägi Tartu tööstuse areng kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi tööstuspoliitika valguses.
Aime Kärner Tartu tööstuse arengu kajastus Postimehes 1920–1940.
Enriko Talvistu Arhitektuurikunsti olemasolu ja puudumine Tartu tööstusehitistes.
Tiiu Oja Tartu tislermeistrid ja mööblitööstus (18. saj lõpust kuni 1940. aastani).
Lea Leppik Gaasivalgus Tartule.
Andres Sepp Esimene Eesti Mesikoogitööstus J. Lill. Lühiülevaade kondiitritööstusest Tartus enne II maailmasõda.
Lea Teedema Ubinaalist õunaveinini – Tartu aiavilja ühisuse tegevus 1907–1920.
Lemmit Kaplinski Trükitehnika Tartus sõdadevahelisel ajal.

2011 – Kommunistliku režiimi kuritegudele ja vastupanuvõitlusele keskenduvad muuseumid Ida-Euroopas. 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist

(29. linnaajaloo päev 28. oktoobril 2011, pühendatud KGB kongide muuseumi 10. aastapäevale; töökeel oli inglise keel)

Pearu Kuusk (Tallinn) ja Rünno Vissak (Tartu). KGB kongid: muuseum kui tegu ja teos
Ritvars Jansons (Riia). Väljakutsed seoses kommunistliku režiimi tagakiusamisi kajastava väljapanekuga Läti okupatsioonimuuseumis
Hubertus Knabe (Berliin). Berliini Hohenschönhauseni memoriaalmuuseumist
Iona Boca (Sighetu Marmației, Rumeenia). Mälu kui õigusemõistmise vorm. Sigheti kommunismiohvrite ja kommunismivastase liikumise mälestusasutus
Grzegorz Jeżowski (Krakow). Pomorska tänav – taastatud mälestus
Terje Anepaio (Tartu). Nõukogude repressioonide dokumenteerimisest Eesti Rahva Muuseumis

2010 – Rahvused Tartus läbi ajaloo

(28. linnaajaloo päev 29. oktoobril 2010)

Arvi Haak Etnilise määratlemise probleemidest arheoloogilise materjali põhjal keskaegse Tartu näitel.
Tatjana Šor Tartu vanausulised läbi aegade (Eesti Ajalooarhiivi dokumentide põhjal).
Lea Leppik Ülikooli keele- ja kunstiõpetajad Tartu kultuuripildis 19. sajandil.
Olaf Mertelsmann Tartu elanikud pärast II maailmasõda.
Kaido Laurits Baltisakslased Tartus rahvusliku kultuuromavalitsuse tingimustes (1925–1940).
Mare Ainsaar Eestlased ja teised rahvused Tartus 1999–2009 – mida me sellest teame?

2009 – Tartu linna planeerimine ja linna välisilme kujunemine läbi ajaloo

(27. linnaajaloo päev 30. oktoobril 2009)

Eero Heinloo Linnade planeerimise põhimõtteid muinas- ja keskajal.
Epi Tohvri 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi I poole linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast.
Mart Siilivask Ehitusmääruste mõjust Tartu ruumilise arengule 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.
Robert Treufeldt Aedlinnade ideest ja kujunemisest Tartus.
Lea Teedema Supilinna kujunemisest 18. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni.
Heivi Pullerits Tartu Ülejõe linnaosa kujunemisest ja elanikest 19.-20. sajandil.
Raal Kivi Tartu Linnaruumi arendamine 1970. – 1980. aastatel.
Tõnis Kimmel Kas Tartu häbeneb ennast? Linnasüda sõja eel ja 65 aastat peale sõda.

2007 – Ajalugu linnas. Projekt HIT – History in Town

(26. linnaajaloo päev 31. oktoobril 2007)

Arvi Haak Tartu keskaegse käsitöö arheoloogilisest uurimisest
Andres Tvauri Tartu kesklinnas, Ülikooli 15 krundil toimunud arheoloogiliste kaevamiste uutest tulemustest
Virve Tuubel HIT – History in Town projekti kogemus ERM-i projektitegevuste kontekstis
Triin Vaaro HIT – History in Town projekti mõjust eesti muuseumipedagoogikale
Juhani Kostet Soomepoolseid hinnanguid HIT – History in Town projektile

2006 – Linnakultuuri kollektsioon. Kujunemine ja kasutamine

(25. linnaajaloo päev 31. oktoobril 2006)

Helve Russak Tartu Linnamuuseumi tegevusest 2005. aastal
Teesi Kivivare Tartu Linnamuuseumi kogumispoliitika
Pearu Kuusk NKVD keldrist muuseumiks. Tartu “hallist majast” ja KGB kongidest
Aime Kärner Tartu Linnamuuseumi ajaloolise kogu kujunemise aspektidest
Eevi Kärdla Tartu kesklinna välisilme muutumine Tartu Linnamuuseumi fotokogu põhjal
Heivi Pullerits Tartu Linnamuuseumi kunstikogu kujunemine ja koosseis
Silja Paris Linnakultuuri pärand kohtub vaatajaga – kollektsioon näitusel

2005 – Linn ja muuseum

(24. linnaajaloo päev 31. oktoobril 2005)

Lilian Hansar Linn kui muuseum
Andres Kurg Kaasaegne linnauurimus ja näitused linnadest
Merike Lang Muuseumi rollist 21. sajandi Eesti linnaelus Eesti Vabaõhumuuseumi vaatevinklist
Andres Toode, Merike Ivask Rootsiaegne Narva Muuseumi tegevusväljas. Narva Muuseumi Eksperimentaalajaloo Keskus
Helgi Põllo Linn Pikas Majas
Helve Russak Tartu linnakultuuri väärtusmõõte otsides
Aldur Vunk Pärnu linnamõis Saugas

2004 – Tartu Linnamuuseumi püsiekspositsiooni Dorpat. Jurjev. Tartu tõlgendusvõimalusi

(23. linnaajaloo päev 29. oktoobril 2004)

Helve Russak Näituse Dorpat. Jurjev. Tartu kontseptsioonist
Eero Heinloo Tartu Linnamuuseumi rollist linna arheoloogilisel uurimisel
Silja Paris Tartu saja-aastase sõja ajal
Aime Kärner 18. sajandi Tartu püsinäitusel
Heivi Pullerits Aadlielulaadist Woldemar Conrad von Pistohlkorsi palees
Liivi Rosenvald 20. sajandi Tartu Oskar Lutsu tekstides
Rutt Hinrikus Ristikivi aeg ja inimene
Pearu Kuusk KGB kongid – osa Tartu lähiajaloost
Kaari Siemer ja Kristel Jaunzeme Mäng ja kool Tartu Linnamuuseumis

2003 – Tartu 21. sajandil

(22. linnaajaloo päev 31. oktoobril 2003)

Urmas Ahven Reaalne ja ideaalne linnaplaneerimises ja maakorralduses
Raivo Mändmaa Tartu linnaruumi kujunemine 21. sajandil
Rein Haak Linnamajanduse perspektiivid
Malle Blumenau Tartu ettevõtluse hetkeolukord ja trendid
Katriin Fisch-Uibopuu Institutsionaalse kultuurtarbimise trendidest
Georg Aher Tartu üld- ja kutsehariduse tulevikust
Meida Griin Sotsiaalkaitse Euroopas ja Tartus

2001

Vilve Asmer Karl Eduard Sööt ja Tartu
Peeter Piik Tartu ja sõjaväe kontaktidest “Postimehes” 1914-1916
Kersti Taal Tartu ajalugu eesti ja saksakeelses perioodikas 1918-1944
Halliki Jürma Kodulootööst Tartu Linna Keskraamatukogus

2000

Ülle Must Ühest koostööprojektist: kursus Balti mere regiooni linnade ajalugu.
Pearu Kuusk 1949.a. märtsisündmused küüditajate ettekannetes Tartu näitel.
Aune Past Tartu imago analüüs: Tartu on heade mõtete linn.
Piibe Piirmaa Tartu ja Tartu Linnamuuseum tootekujunduslikus kontekstis.
Maret Eimre Lühiülevaade Antoniuse õue kujunemisest.
Rünno Vissak, Harri Hinn Tartu arheovisioon.

1999

Heivi Pullerits Millest jutustavad Narva mnt. 23 hindamisaktid aastaist 1790, 1859 ja 1863.
Eeva Laarmann Narva mnt. aadlielamu taastamine linnamuuseumina.
Mart Siilivask Tartu III linnaosa ehitusajalooline kujunemine 19. sajandil.
Marge Rennit J.H.B. Walteri varaloendid.
Tiit Rosenberg Von Liphartid ja Tartu 18. sajandil.
Maret Eimre Raadi mõisa härrastemaja arhitektuursest kujunemisest 1783-1840.

1998

Andres Kärssin Baltisaksa nädalakiri “Inland” ja maarahva käsitlus selles.
Kristi Metste Faehlmann – eestlane või estofiil.
Marge Rennit Baltisaksa olustikust 19. sajandi I poole Tartus.

1997

Ea Jansen Muutuv inimene muutuvas ajas.
Margus Maiste Tartu ruum ja rahvastik 1897.
Rutt Hinrikus Tartu elulood.

1996

Ivi Tomingas Tartu filmis.
Mare Purde Tartu pildis.
Heivi Pullerits Maailma linnamuuseumid Moskva konverentsil.

1995

Tiiu Oja Algallikaist Tartu linna ajaloo kohta Eesti Ajalooarhiivis.
Sigrid Abiline Tartu-ainelised materjalid Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes.
Liivi Uuet Tartu Linna Statistikabüroo tegevus (1919-1944) Eesti Riigiarhiivi dokumentides.
Janika Kronberg Tartu pagulaseestlaste mälestustes.
Ene-Lille Jaanson Rootsiaegse Tartu Ülikooli trükikoja (1631-1710) toodang ajalooallikana.
Epp Preem Tartu 19.sajandi linnavaade ajalooallikana Tartu muuseumides sisalduva põhjal.
Kristi Metste Tartu materjalid Eesti Kultuuriloolises arhiivis.
Aime Kärner Tartu-ainelise esemekogu kujunemisest Eesti Rahva Muuseumis.
Rünno Vissak Linnaarheoloogia kaasaegsest töötlemismeetodist.
Heivi Pullerits Vaade Tartu Linnamuuseumi 40 tegevusaastale.

1994

Helve Russak Tartu Linnamuuseumi teadustöö suunad ja tulemused.
Silja Paris Näitus. Protsess ja tulemus.
Toomas Muru Väljavaade Ristikivi muuseumist.
Marge Rennit Tampere ajaloolise arhitektuuri workshop Tartu linnakodaniku muuseumi juhataja pilguga.
Heivi Pullerits Kas tuhandeaastane linn vajab oma muuseumi?

1993

Heivi Pullerits Rahvuskultuuride kohtumispaik Tartu Uues Teatris 19.sajandi lõpuaastail.
Janika Kronberg Arvo Mägi ja Tartu.
Toomas Muru Otto Aleksander Webermann Tartu kultuuri ja seltsielus 1930.-1940. aastail.

1992

Teesi Kivivare Ülevaade Tartu Linnamuuseumi ajaloolisest kogust.
Marika Kaasik Arheoloogiakogu. Koosseis ja probleemid.
Aime Kärner Arhiivmaterjali kogu.
Marge Rennit Mööblifondi moodustumine ja täienemine.
Heivi Pullerits Portselanesemed muuseumi kogus.
Kaie Jeeser Järeldusi tekstiilikogu uurimisest.
Silja Paris Linnamuuseumi näitusetegevus 1977-1992.
Helve Russak 20.sajandi ekspositsioonid Tartu Linnamuuseumis.

1991

Rünno Vissak Uutest leiuliikidest Tartu keskaegse linna territooriumil toimunud arheoloogilistelt kaevamistöödelt.
Marge Rennit Tartu Linna Vaeslaste Kohtu materjali kasutamine 19.sajandi I poole Tartu ajaloo uurimisel.

1989

Mati Õun Peipsi laevastiku tegevus Vabadussõjas ja II maailmasõjas.
O. Peters Soomepoisid Kärevere lahingus.

1988

Mati Grahv Vapid Tartu piiskopkonna brakteaatidel.
Katre Raik Tartu vapi ajaloost.
Romeo Metsallik Münnichi kabeli uurimisest Jaani kirikus.
Tõnis Lukas Tartu piiskopkonna vaimulike haridus.
Tiit Pruuli Kommentaarid näitusele Eesti rahvusvärvid Tartu Linnamuuseumis.

1987

Paul Kenkmann Linnaelu internatsionaliseerumine Tartus 1984.aasta sotsioloogilise küsitluse andmeil.
Ann Marksoo Rände mõju Tartu elanikkonna rahvuslikule koosseisule 1980. aastail.
Elvi Tani Eri rahvusest tartlaste hinnanguid linna elu-olu kohta 1987. aastal.
Krista Vahter Tartlaste vaba aja eelistused.
Peeter Vihalemm Vperjod ja tema lugeja 1987.a. küsitluse andmeil.

1986

Helle Ruusmaa Tartu raekoja ehituslugu.
Mati Laur Venemaa Läänemere-provintside linnade poliitilisest seisundist valgustatud absolutismi ajal 18.sajandi keskel.
Tõnu Anton Tartu Linna RSN TK tegevus linna sotsiaalmajandusliku arengu edendamisel.

1985

Vilma Trummal Esialgseid kokkuvõtteid arheoloogilistest väljakaevamistest Lätte tänavas.
Udo Tiirmaa Arheoloogilised uuringud Jaani kirikus 1981, 1983 ja 1984.

1984

Margus Laidre Kui Peeter Tartus käis.
Enn Veenpere Tartu tuletõrjest 19. sajandi lõpuni.
Bruno Javoish Tartu hõbeseppade uurimisest Tartu Linnamuuseumis.

1983

Priit Hänni Eesti üliõpilaste arv ja koosseis sajandivahetuse Tartu ülikoolis.
Peeter Traat Tähetorni rekonstrueerimise projektist 1914. aastal.
Heivi Pullerits Pilguheit O.Lutsu elule ja loomingule aastail 1944-1953 kirjaniku päeviku kaasabil.

1982

Arno Almann Tartu ja tema sõpruslinnade arenguperspektiivid.
Linda Eringson Tartu üliõpilased revolutsiooniliikumises.
Viktor Samoilov Vanemuine – Nõukogudemaa teater.
Mari Pill Tartu Kunstimuuseum – nõukogude rahvaste kunstide vahendaja.

1981

Vilma Trummal Tartu varasema ajaloo kronoloogia uurimisest
Viive Pärtlisaar Tartu kaubandus ja Suurgild 18.sajandi 50.ja 60.aastail.
Enn Veenpere Ajalooline aines Tartu kultusehoonetes.
Enn Mainla Taara seltsi sporditegevus 20. sajandi alguses.
Heivi Pullerits Taara seltsi osa eesti realistliku teatri kujunemises.

Loengusarjad

Tartu Linnamuuseumi loengusarjad

Loengute ja ettekannete järelevaatamine

36. Tartu Linna ajaloo päev

Tartu Linnamuuseumis 26. oktoobril 2018

Muuseum ja eetika: kus on piirid?

Viimastel kümnenditel on muuseumid hakanud enam tähelepanu pöörama eetikaga seotud küsimustele. Eetikaalased arutelud ning teadlikkuse kasv erinevate kogukondade väärtustest ja tõekspidamistest on suurendanud muuseumitöötajate kultuurilist ja sotsiaalset vastutustunnet. Süvenev teadlikkus erinevatest väärtussüsteemidest tekitab olukordi, kus tuleb otsustada, millist väärtust “eelistada”. Kas kunstimuuseum peaks lähtuma loomevabadusest, isegi kui selle tulemusena sündinud teos mõjub kellelegi solvavana? Või on ülimaks väärtuseks püüd arvestada kõigi osapoolte ja huvigruppidega, mille tulemusena eemaldatakse näituselt teosed, mis võiksid kedagi solvata? Need on ainult mõned dilemmad, mida muuseumid sõltuvalt oma valdkonnast ja teemast igapäevaselt lahendama peavad. Mis iganes otsus eetilises plaanis tehakse, tähendab see alati ühe väärtussüsteemi eelistamist teisele. Kas see on eetiline? Võib-olla oleks muuseumitel targem taganeda väärtuste kandja rollist ning jääda elu lõputu mitmekesisuse neutraalseks kajastajaks? Kas see on võimalik?

35. Tartu Linna ajaloo päev

Tartu Linnamuuseumis 27. oktoobril 2017

Sotsiaalne muuseum

Aastatel 2015-2016 viis Tartu Linnamuuseum läbi Üle Jõe kogukonnaprojekti. Projekt hõlmas Tartu ajaloolist Ülejõe piirkonda, selle eesmärgiks oli laiendada traditsioonilise muuseumi piire erinevate kogukonnale suunatud tegevuste ja kogukonna kaasamise kaudu ning tutvustada laiemalt Tartu üht põnevamat piirkonda. Linnaajaloo päevaga soovisime kokku võtta kaks aastat kestnud Üle Jõe projekti tulemused ning arutada laiemalt selle üle, missugust rolli võiksid muuseumid täita tänases ühiskonnas. Otsisime vastuseid küsimustele, mil viisil saavd muuseumid koostöö kaudukogukonnaga suurendada oma mõju ühiskonnas? Kuidas saavad muuseumid senisest enam kaasa rääkida ühiskonnas toimuvates protsessides, olulistel teemadel oma kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna?

Merlin Piipuu, Okupatsioonide Muuseum. Muuseum võib muuta sinu elu

Jaanika Jaanits, Eesti Rahva Muuseum. Muuseumiosalus ühiskondlike muutuste käivitajana

Nele Kangert, Muinsuskaitseamet. Kogukonnaarheoloogia – mis, kellele ja milleks?

Mary-Ann Talvistu, Kumu Kunstimuuseum. Muuseum kui tööriistakast – kuidas noored muuseumi kasutavad ja kogevad?

Marju Rebane ja Merili Madissoo, Valga Muuseum. Projekt “Eesti pulm”: ideest kogemuseni

Sven Lepa, Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv ja rahvas: portaal Topoteek ja ühisloomeprojekt Tartu 1867

Tenno Teidearu, Tartu Linnamuuseum. Kaardirakendus “Ülejõe paigad ja lood”: mälestus, paikkondlikkus ja kogukondlikkus

 

Viikingiaja aarded Eestist

Tõnno Jonuks. Viikingiaegne mütoloogia Skandinaavias (ja natuke ka Eestis)

Daniel Sävborg. The reconstruction of a pre-Christian religion on the basis of written sources

Hermanni kulu ja kirjadega

Roosmarii Kurvits. Ajakirjanduse kodu

Tartu rahu aastapäev

Erkki Bahovski. Eesti diplomaatia pöördepunktid: ajaloolised võrdlused

Peaga linn ja linna pead

Arutelu: Kuidas kujundatakse Tartu linnaruumi?

Arutelu: Kuritegelik Tartu


Prima Vista 2018

Väitlus: Multikultuurne ühiskond on elujõulisem kui põliskultuurne ühiskond? Poolt ja vastu. Gea Kangilaski ja Aet Kuusik ning Hardo Pajula ja Martin Ehala, modereerib Mihkel Kunnus.