linnamuuseum12

Tartu Linnamuuseum asutati 1955. aastal. Muuseumi kollektsioonist suure osa moodustavad Tartu vanemat aega kajastav arheoloogiakogu ning linna ruumilist arengut kajastav fotokogu. Koos arhiivi- ja esemekogudega on 2015. aasta seisuga kollektsioonis kokku umbes 158 000 museaali.

Muuseumi peahoone asub Tartu kesklinna läheduses, Ülejõel, 18. sajandi lõpu aadlielamus. Hoone paistab silma oma interjööriga – erilist tähelepanu väärib varaklassitsistlik Louis XVI stiilis saal.

Tartu mitmepalgelist ajalugu tutvustab püsinäitus „Dorpat. Jurjev. Tartu.”. Linna kujunemislugu algab muinasaegsest Tarbatu linnusest. Tutvustame keskaegset Dorpatit, Liivi sõja aegseid purustusi, Poola ja Rootsi aja vaimuelu, 18. sajandi linnakäsitööd ning Tartu rahuga seonduvat sündmustikku. Püsinäitust täiendavad mitmekesised ajutised näitused.

 

Tartu Linnamuuseumil on neli harumuuseumi:

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum tutvustab 1830. aastate kodanikumaja biidemeieri stiilis interjööriga, KGB kongide muuseum pakub sissevaadet Tartu NKVD KGB) eeluurimisvangla kongidesse, Oskar Lutsu majamuuseum kutsub vaatama kirjaniku kodu Tammelinnas ja Tartu Laulupeomuuseum esitleb eesti laulupidude traditsiooni ning Tartu rolli selle kujunemisel.

Hoone ajalugu
Tartu Linnamuuseum asub 1790. aastal valminud leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsi elamus. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kes projekteeris ka linna raekoja ja töötas siin üle neljakümne aasta. Tegemist on esimese kivimajaga Peterburi linnaosas, tänasel Ülejõel. Hoone asus Koolujõe ääres. Nimelt voolas toona veel Emajõgi kahes harus ümber Holmiks nimetatud saare. 19. sajandi algul aeti Koolujõgi linnaelanike abiga prahti täis ning saar ja jõeharu kadusid linnapildist. Sissepääs hoonesse oli esialgu Kivi tänavalt. Kahekorruselise varaklassitsistlikus stiilis kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli kaheksa tuba, eeskoda ja köök, teisel korrusel suur saal ja salongid. Maja juurde kuulusid ka hobusetallid ja laut.

linnamuuseum11

Linnamuuseumi hoone kauneim ruum on varaklassitsistlikus stiilis saal. Omaaegse esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahel peeglite ümber, uste kohal ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Saali seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud rippvaniku kujuliste ornamentidega, uste kohal on tamme- ja loorberivanikutega kaunistused ning peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas. Lae- ja seinakaunistuste teostajaks peetakse Kalupka/Kalopka-nimelist meistrit, kelle loomingu hulka kuulub ka Roosna-Alliku mõisahoone saali dekoor.

 

Omanikud, elanikud, rentnikud
Pistohlkorside valduses oli maja kuni 1809. aastani, mil selle omanikuks sai ülikooli tallmeister Justus Dauele. Hoone vahetas aastate jooksul mitu korda omanikku, kuni 1870. aastal ostis selle kaupmees Carl Faure. Maja esimesel korrusel asusid mitmesugused poed ja trükikoda, teisel korrusel pandimaja ja üürikorterid. Maja ees platsil peeti hobuselaatu ja siin olid voorimeeste seisukohad, millest tulenes ka platsi nimetus Hobuseturg. Hiljem sai plats selle ääres asunud kaupmees Henningi maja ja kaupluse järgi tuntuks Henningi platsina.

Aastatel 1886-1940 asus majas trükikoda, mille üheks omanikuks oli kirjanik ja helilooja Karl August Hermann. Siin trükiti kümme aastat ajalehte Postimees. Kui 1883. aastal asutatud Treffneri erakool aastatega nii suureks paisus, et poisid praeguse Ülejõe pargi alal asunud koolimajja enam ära ei mahtunud, üüriti neile praeguse muuseumihoone kaks ülemist korrust.

Galerii: Tartu Linnamuuseum

Viikingiaja aarded Eestist

Galerii: Näitus “Viikingiaja aarded Eestist”


Randevuu. Kohtumispaik Tartu

Galerii: Näitus “Randevuu. Kohtumispaik Tartu”


Jõuluprogramm 2017

Kaunis Pistohlkorside palees saab toimus 2017. aasta detsembrikuus algklasside ja lasteaialastele mõeldud jõuluprogramm „Kadunud jõulukinkide müsteerium”.

Läbi aegade on näärisokk ja jõuluvana rahulikult oma asja ajanud ning lastele kingitusi toonud. Hoolimata sarnasest tööst on nad lapsed omavahel ära jaganud nii, et rahu ikka majas olnud.

Sajandite jooksul on jõuluvana Toomemäelt saaniga alla sõites korduvalt korralikult raputada saanud ja seetõttu hulga üle saani ääre lennanud kingitusi ära kaotanud. Kingitused on üles korjatud ja hubasesse Tartu Linnamuuseumisse härra Pistohlkorsi kätte toodud, et ta need inimestele vaatamiseks välja paneks – ehk ilmub omanik välja.

Jõuluvana sellest aga ei teadnud, mistõttu hakkas ta hiljuti mõtlema, kuhu nii suur hulk Tartu lastele mõeldud kingitusi läbi aastate ikkagi kadunud on? Ta jõudis arvamusele, et selle taga peab olema keegi pikanäpumees. Peamiseks kahtlusaluseks sai näärisokk. Ta mõtles: „Näärisokk on ise kasimata välimusega ning pole tal korralikke riideidki seljas, aga jagab pärast jõule lastele näärikingitusi, kuidas saab nii olla?”

Näärisoku ehmatus oli suur, kui ta jõuluvanu kahtlustest kuulis ning ta pöördus hea tuttava härra Pistohlkorsi poole abipalvega. Pistohlkorsile tuli mõte, et äkki Toome nõlvadelt pärinevad asjad ongi jõuluvana kaotatud kingitused. Kahjuks ta ei mäleta, millised sajandite jooksul tema kätte toodud asjadest pärinevad just Toomemäe nõlvadelt.

Kohal käinud lapsed aitasid näärisoku maine puhtaks pesta – lahendades mõistatusi ning osaledes mängudes. Lapsed aitasid esemetele leida ka omanikud. Lapsi juhendasid ja aitasid viikingid Leif ja Gunhild.

Programmi viis läbi haridusprogrammide kuraator Ants Siim.

Galerii: Jõuluprogramm 2017