Alates veebruarist 2017 on seoses kolimisega ligipääs Tartu Linnamuuseumi kogudele piiratud. Septembri lõpu seisuga on osaliselt kättesaamatu ajalooline kogu ja arheoloogiakogu. Täpsema info saamiseks palume ühendust võtta muuseumi peavarahoidja Kaie Jeeseriga aadressil kaie.jeeser@katarina.ee.

 

Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni moodustavad:

  • väljakaevamistel ja järelevalvetel kogutud leide ja juhuleide kajastav arheoloogiakogu
  • Linna ruumilist arengut kajastav fotokogu
  • Linna ajalugu käsitlevaid dokumente ja materjale sisaldav arhiivkogu
  • Tartus valmistatud või kasutusel olnud esemeid sisaldav ajalooline kogu
  • Tartuga seotud isikuid ja Tartu linnavaateid kajastav kunstikogu
  • Tartust leitud ja kasutusel olnud rahasid sisaldav numismaatikakogu (sh bonistikakogu)
  • Tartu ja tartlastega seotud audiovisuaalseid salvestusi sisaldav auviste kogu

2017. aasta seisuga on muuseumikogus kokku 171 349 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on neist leitavad 126 942.
Muuseumi kogudega saab tutvuda Muuseumide infosüsteemis aadressil www.muis.ee.
Sinna on täies mahus sisestatud kunsti-, auviste-, ajalooline- ja numismaatika kogu.
Osaliselt on sisestatud arhiivmaterjalide-, foto- ja arheoloogiakogu.

Õpetus, kuidas muis.ee lehte kasutada Tartu Linnamuuseumi kogudega tutvumiseks:

Kui lehekülg on avatud, siis tuleb Otsingu alamlehelt valida Detailne otsing:

 

Kui Detailne otsing on avatud, siis tuleb valida Muuseumide rippmenüüst Tartu Linnamuuseum:

Seejärel tuleb Nimetuse, Kirjelduse vms lahtrisse kirjutada otsisõna.

 

Tabel: Statistiline ülevaade muuseumikogust seisuga 31.12.2017.

Kogu nimetus (tähis) Museaalide arv MuISis MuISis koos kujutisega
Ajalooline kogu (Aj) – riideesemed, mööbel,tarbeesemed, märgid, lipud, suveniirid jms 14 273 14 273 4087
Arheoloogiakogu (A) – kaevamiste leiud linnast, eeslinnast ja linnuselt ning juhuleiud linna alalt 64 644 37 197 332
Arhiivmaterjalide kogu (Ar) – dokumendid, ajalehed, ajakirjad, plakatid, kaardid, infolehed, käsikirjad, kroonikad, arhiiviraamatud 30 557 20 771 884
Auviste kogu (C) – videokassetid, CDd, DVDd 86 86 0
Fotokogu (F) – must-valged ja värvifotod, negatiivid, digifotod, fotopostkaardid, diapositiivid 53 367 46 175 33 550
Kunstikogu (K) – graafika, maal, skulptuur, tarbekunst 1585 1585 423
Numismaatika ja bonistika (N ja Nb) – mündid ja paberraha 6837 6837 0
KOKKU 171 349 126 942 39 289

Kogudes leiduva materjaliga saab tutvuda ka muuseumis kohapeal. Selleks kirjuta muuseumi peavarahoidjale aadressil kaie.jeeser@katarina.ee

Kogumispõhimõtted

Tartu Linnamuuseum kogub Tartu linna ajalooga ja linnamuuseumi filiaalide teemaga seotud materjale:

  • linna kujunemine ja muutumine ajas,
  • linna valitsemine,
  • linna elanikkond, tema harrastused ja elu-olu,
  • tööstus ja ettevõtlus,
  • äri ja kaubandus,
  • haridus – eelkõige algkool, põhikool, gümnaasium,
  • kohalik teatri- ja muusikaelu (eelkõige laulupeod ja koorid ning teatrielualgusaastad Tartus),
  • repressioonid ja vastupanuvõitlus Tartus,
  • linna ajaloo seisukohalt olulised uurimused,
  • linna kultuurisündmused.

Täpsem ülevaade kogutavast materjalist on siin.

Kui soovid muuseumi kogusse midagi anda, palume pöörduda Tartu Linnamuuseumi peavarahoidja poole aadressil kaie.jeeser@katarina.ee.
NB! Alates veebruarist 2017 on seoses kolimisega ligipääs Tartu Linnamuuseumi kogudele piiratud. Täpsema info saamiseks palume ühendust võtta muuseumi peavarahoidja Kaie Jeeseriga aadressil kaie.jeeser@katarina.ee.

Fotokogu

Fotokogu kajastab Tartu linna arengut, muutumist aegade jooksul. Vanimad ülesvõttedpärinevad C. Schulzilt ja R. Sachkerilt 19. sajandi lõpust. Edasisest on esindatud Tartu tuntumate fotograafide (A. Lomp, H. Staden, M. Riedel, Th. John, Ed. Selleke, A. Luud, M.Lokk, M. Toom) pildid.

Rohkesti on Tartu linnavaateid 20. sajandi I poolest. Lisaks on arvukalt fotosid II maailmasõja aegse, nõukogudeaegse ja kaasaja Tartu elu kohta. 2000. aastate alguses ja 2010. aastatel on pildistatud Tartu asutuste ja ettevõtete tööd (nt Tartu tähtsamad hotellid, Tartu naha- ja jalatsivabrik AS Samelin, Tarmeko mööblitööstus, TÜ Kliinikumi nakkushaigla, trükikoda Greif, Tartu linnavalitsus, Tartu Postimehe toimetus, OÜ Mandragora jms).

Fotokogu haruldus on fotokunsti üks esimesi katseid – 19. sajandi algusest pärinev dagerrotüüp, millel on kujutatud vanaema koos oma lapselapsega. (Foto: Vanaema lapselapsega). Omaette kollektsiooni moodustab Ants Nilsoni laulupeoteemaliste negatiivide kogu (ca 12 400 negatiivi) (Foto: Laulupidu Tallinnas).

2017. aasta seisuga on muuseumi fotokogus kokku 53 367 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on neist leitavad 46 175.

Arhiivimaterjalide kogu

Arhiivmaterjalide kogu võib tinglikult jagada kaheks suuremaks rühmaks:

1. Arhiivraamatukogu, kuhu kuuluvad raamatud Liivimaa, Eestimaa ning Tartu linna ajaloo kohta ja Tartus ilmunud trükised alates 18. sajandist kuni 1930. aastate lõpuni. Vanim raamat kogus on Lieffländische Landesordnungen, Riga, 1707.

2. Arhiivmaterjal, mille moodustavad dokumendid (Foto: Kiri, Ants Piibule (TM 3038:194 Ar)), kutsed, kavad, müürilehed, aukirjad ja auaadressid, diplomid, ameti- ja koolitunnistused, linna plaanid (Foto: Tamme pst 79 krundi haljastusplaan, autor Airi Loid (TM 3370:2 Ar)), lepingud, mitmesugused väiketrükised (Foto: Postkaart 1865.aastast (TM 1229:9 Ar)), käsikirjalised uurimused ja muu materjal, mis kajastab Tartu ajalugu ja kaasaega nii linna, erinevate asutuste ja ühingute kui ka üksikisikute tasandil.

Käsikirjade hulgas on väärtuslikke Tartu ajaloo alaseid uurimistöid (nt H.Gustavson „Tartu Leivakombinaat 1912–1954” ja „Tartu Õlletehas 1826–1945”, A. Väljaots „Tartu side ajaloost 1918–1970”, A. Matteus „Tartu linna ehitustegevus 1956–1960”, G. Matto „Eesti vabatahtliku tuletõrje märkidest, „Medalite kutsel” ja „Balti ametimärkidest”, E. Veenpere „Tartu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu kroonika 1864–1918” ja mitmed teised). 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate keskpaiku laekusid mahukad isikuarhiivid (E.-L. Mikkelsaar, M. Miidla, V. Haldre). 1989.a. täienes fond huvitava kollektsiooniga, mis sisaldab 1888.a. Tartus asutatud Eduard Veeberi templitööstuse materjale.

2017. aasta seisuga on muuseumi arhiivkogus kokku 30 557 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on neist leitavad 20 771.

Arheoloogiakogu

Arheoloogilised leiud on peamine allikas Tartu muinaslinnuse ja -asula, samuti keskaegse Tartu linnaelu kohta, kuna linna tolleaegne arhiiv ei ole säilinud. Tartu on üks arheoloogiliselt enam uuritud linnu Eestis. Väljakaevamistelt saadud materjal asub 1957. aastast alates linnamuuseumis ning moodustab ligi kolmandiku muuseumikogust. 2016. aasta oktoobri alguse seisuga on välja antud 246 arheoloogiakogu peanumbrit. Lisaks muuseumikogus ametlikult arvele võetud kogudele on siin hoiul ka mitmed suuremahuliste kaevamiste leiukogud (nt Tartu Riia-eeslinnas toimunud uuringutelt), mille süstematiseerimine ning arvele võtmine alles käib. Linnamuuseumi kogusse kuuluvad ka mõned väikesemahulised maamuististe leiukogud perioodist, mil muuseum oli rajoonidevaheline koduloomuuseum.

Ehkki linnamuuseumi arheoloogiakogus on leide keskmisest kiviajast (mesoliitikumist) tänapäevani, pärineb suur enamik neist Tartu keskaegse linna ja eeslinna alal toimunud väljakaevamistelt ja järelevalvetöödelt. Samuti on siin muinaslinnusel aastatel 1956–58, 1960 ja 1976 Vilma Trummali juhatatud kaevamiste leiud (TM 166 A 14; TM 260 A 15; TM 273 A 16; TM 1071 A 17; TM 1473 A 22). Linna keskaegsete kirikutega seoses talletatakse arheoloogiakogus Toomkiriku kalmistul toimunud kaevamiste (TM 1994 A 39; TM 3512 A 172; TM 3545 A 207), Jaani kirikus ja kirikaias (TM 1096 A 19; TM 1986 A 32; TM 1987 A 33; TM 2037 A 47; TM 2210 A 62; A 123), ning keskaegset Maarja kirikut ümbritsenud kalmistul (TM 1989 A 35; TM 3549 A 202) toimunud kaevamiste leide.

Loetletutele lisaks on uuritud ka eeslinnades asunud kalmistuid. Tutvuda saab muuseumile üle antud kaevamisdokumentatsiooni ja –plaanidega. Lisaks “tavapärastele” arheoloogilistele leidudele (savinõukillud, ahjukahlid ning nende katked, ehitusdetailide katked, metall-, luu- ja nahkesemed, nende katked ning töötlemisjäägid) on Tartus erakordselt hästi säilinud puit ja tekstiil. Kesklinnas küllaltki arvukalt esinevates jäätmekastides on soodsate säilimistingimuste tõttu alal hoidunud klaasnõude (sh emailmaalingutega klaaspeekrite) ning tinaesemete katkeid. Tartu arheoloogiliste kaevamiste leiud on mitmete teadustööde põhiline allikas.

Vaata noapäid siit.

2017. aasta seisuga on muuseumi arheoloogiakogus kokku 64 644 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on neist leitavad 37 197.

360-kraadi vaade: Naine jänesega

360-kraadi vaade: Ristija Johannes ja Aleksandria Katariina

Numismaatikakogu

Numismaatikakogus on suurem osa Tartus vermitud ja käibelolnud rahadest alates 13. sajandist. Lisaks leidub siin hulk mujalt pärit münte ja paberrahasid kuni 20. sajandi alguseni. Esindatud on Tartu piiskopkonna mündid ja 19. sajandi kodurahad. Kollektsioon on kujunenud annetustest (olulisim kollektsionäär Gustav Matto kogu) TM 1194: 460 N av ja rv kaks pilti Bütsantsi hõbemünt, Tmutarakani, G. Matto kogust, ostudest, juhu- ja aardeleidudest.

2017. aasta seisuga on muuseumi numismaatikakogus kokku 6837 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on nad kõik leitavad.

Kunstikogu

Kunstikogu vanema osa moodustab 19. sajandi alguse (Eduard Hau, Louis Höflinger) tööd ja 20. sajandi alguse (Rudolf Julius von zur Mühlen) graafika. Kaasaja kunstnikest on esindatud nii Tartu kutselised (Endel Taniloo, Elmar Kits) kui ka harrastuskunstnikud. Kogus on rohkelt väärtuslikku graafikat, millest dokumentaalkunsti paremiku moodustavad Hilda Kamdroni (Foto: Pliiatsijoonistus. Kaks sõpra. 25. juuni 1966 (TM 1873:26 K)) ja Agu Peerna pliiatsijoonistused (Foto: Pliiatsijoonistus. Turuhoone ja Vanemuine jõe äärest, 1941. (TM 2467:161 K) ja Foto: Pliiatsijoonistus. Aia tänav. (TM _ 2467:180 K)) II maailmasõjaaegsest ja -järgsest Tartust. Tarbekunstist on olulised kunstnik Mari Räägu hõbeehted ja keraamika ning Juuli Suitsu käsitsi maalitud juugendstiilis tass 20. sajandi algusest. Kogus on ka mõned eksliibrised, medalid, skulptuurid ja maalid.

2017. aasta seisuga on muuseumi kunstikogus kokku 1585 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on nad kõik leitavad.

Ajalooline kogu

Ajalooline kogu sisaldab Tartus valmistatud või kasutusel olnud esemeid. Tekstiilesemetest moodustab vanema ja hinnalisema osa 18. sajandi arheoloogiline tekstiil. Rohkelt materjali on 1920. ja 1930. aastatest. Arvestatava koguse moodustavad Tartu tööstustoodangu näited 1965–1980 aastatest Arengu ja Sangari toodetest.

Mööbliesemetest väärtuslikum osa – biidermeier stiilis mööbel – on eksponeeritud 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis. Veel on unikaalne 1920. aasta Tartu rahuläbirääkimiste laud. Lisaks on mööblikogus esemeid, mille teeb eriti väärtuslikuks nendega seotud legend. Näiteks 1987.aastal ostis muuseum kunstiteadlaselt Cara Rikkenilt ampiirstiilis sekretäri, mis legendi järgi on kingitud tsaar Aleksander I poolt taasavatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile Georg Friedrich Parrotile.

Portselani esindavad saksa (Meisseni ja Berliini Manufaktuuri), vene (Gardneri, Kornilovi ja tsaari-manufaktuuri) tooted ning valik Jaapani portselani, samuti esemed Langebrauni toodangust ning 1950. aastate „Arsi” käsitsimaalitud tööd. Lisaks on hea valik 20. sajandi algul Eestis maalitud portselanesemeid. Tartu ettevõtete toodangust on ajaloolises kogus näiteid gaasi-, telefonivabriku, Lesta metallitöökoja ning eriti hulgaliselt nõukogudeaegse sundindustrialiseerimise käigus loodud ettevõtete kohta.

Olulise osa ajaloolisest kogust moodustab laulupidudega seonduv esemeline materjal.

Lisaks on ajaloolises kogus mitmeid kollektsioone. Näiteks kellad (17. sajandi lõpust tänapäevani), samovarid, sajandivahetuse petrooleumilambid ja Tartu hõbeseppade tööd (J. Orenius, R. ja O. Hermann, J. Alt, V. Tiido).

2017. aasta seisuga on muuseumi ajaloolises kogus kokku 14 273 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on nad kõik leitavad.

Auviste kogu

Auviste kogu sisaldab audiovisuaalsetele kandjatele salvestatud materjali. Sisuliselt väärtuslikuma osa moodustavad salvestused Tartu Linnamuuseumi enda korraldatud kohtumistest Tartu kultuuritegelastega.

2017. aasta seisuga on muuseumi auvistekogus kokku 86 museaali. Muuseumide infosüsteemis Muis on nad kõik leitavad.

Kasutamisõigused ja hinnakiri

Muuseumi poolt osutatavate teenuste hinnad:
konsultatsioonitasu 15 €
tellimise põhjal näituse koostamine (üks tund) 20 €
tellimise põhjal ürituse korraldamine (üks tund) 25 €
tellimise põhjal loengu pidamine väljaspool muuseumi (üks tund) 25 € (+transpordikulu)
arheoloogiline järelvalve, konsultatsioon, ekspertarvamus – hind kokkuleppel vastavalt tööde keerukusele ja mahule
museaali pildistamine/filmimine 5 € (uurimis- ja teadustöö eesmärgi tasuta)
museaali digikujutise loomine ja kasutamine 15 € (uurimis- ja teadustöö eesmärgil 3 €)
museaali (foto/ese/arhiivmaterjal) kujutisest väljatrükk printerpaberile (juhul kui kujutis on juba loodud) 6 €
eseme deponeerimine üheks päevaks 5 € + kaasnevad kulud (teistele riigi- ja munitsipaalmuuseumidele lepingu alusel tasuta)

Muuseumi materjalide kasutamise korral on kasutaja kohustatud viitama originaalmaterjalidele.

Näide: viide fotole Tartu Linnamuuseumi kogust TMF 100:1

Näide: viide esemele Tartu Linnamuuseumi kogust TM 350:1 Aj 10:1 või TM 350:1 Aj

Näide: viide arheoloogilisele leiule Tartu Linnamuuseumi kogust TM 430:1 A 27:1 või TM A  27: 1

Kasutamisõigused:

  • Tartu Linnamuuseumi kogude kasutamine on tasuline. Tasumäära aluseks on muuseumi kogude kasutamise hinnakiri.
    Juriidilistele isikutele laenutab Tartu Linnamuuseum oma materjale vastava laenulepingu põhjal. Leping sõlmitakse iga kord eraldi.
    Materjalide kasutamisõigus on ühekordne. Iga järgnev kasutamine tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada muuseumiga ja kuulub eraldi tasustamisele.
  • Muuseumi materjalide koopiate ja kujutiste edasiandmine ja müümine on ilma Tartu Linnamuuseumiga kooskõlastamata keelatud
  • Tartu Linnamuuseumi kogudes oleva materjali autoriõigus ei kuulu üldjuhul muuseumile, kui ei ole sõlmitud vastavat lepingut.
    Vastava materjali kasutamisel tuleb muuseumivälisel kasutajal kasutamisloa saamiseks pöörduda autori poole.
    Tartu Linnamuuseum ei oma autoriõigusi, ega saa neid jagada kolmandatele isikutele.
  • Muuseumitöötajal on õigus keelduda museaali väljastamisest juhul, kui see võib kahjustada museaali seisundit.
  • Muuseumil on õigus keelduda oma teenustest isikutele, kes on varem kuritarvitanud muuseumi usaldust.