Riia tänava maja suvise suurpuhastuse ajal tuli panipaigast välja üks pappkast, mis sisaldas esmapilgul vaid vanu ajaleheväljalõikeid. Tähelepanelikumal läbivaatamisel tuli päevavalgele ka muid huvitavaid pabereid ja dokumente, millest teile käesoleval aastal räägime.Kuna 7.jaanuaril tähistame Oskar Lutsu 132. sünniaastapäeva, sobib väga hästi alustada ühe sünnipäevatelegrammiga.Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et telegramm on telegraafiga edastatav teade, mis väljastatakse saajale harilikult kirjatekstina. Vanem põlvkond mäletab veel, et varem oli telegrammi saatmine midagi väga erilist, andes õnnitluse saajale märku sellest, kui palju temast lugu peetakse. Pidi ju telegrammi saatmiseks minema postkontorisse kohale ja seisma operaatori juurde pääsemiseks järjekorras. Ka oli telegrammi saatmine kallim kui kirja või kaarti postitamine, sest iga sõna maksis. Valida sai odavama variandi – nn. lihttelegrammi ja kallima ehk õnnitlustelegrammi vahel. Esimese tõi telegrammikandja (selline amet oli olemas!) saajale kätte pruunikale venekeelsele blanketile kleebituna, teine kleebiti saatja poolt eelnevalt välja valitud standardsele värvilisele blanketile. Kallis asi või mitte, aga see võimaldas üsna kiiret suhtlemist ja oma õnnitlust või muud sõnumit oli võimalik läkitada adresaadile soovitud päeval ja ajal.Fotol on kujutatud Oskar Lutsule saadetud lihttelegramm, mille tagumisel küljel on üsna loetamatu postitempel. Arusaadav on vaid kuupäev, 8.jaanuar, aga mitte aasta. Telegrammi saatja on näitleja, lavastaja ja dramatiseerija Andres Särev (1902-1970), kes dramatiseeris Oskar Lutsu „Tagahoovis” lausa kolmel korral – 1935., 1955, ja 1963. aastal.Päev pärast õiget sünnipäeva saadetud telegrammis on kokku kolm lauset, mida ei ole kirjavahemärkidega eraldatud. Esimene lause on muidugi asjakohane õnnesoov. Teise lausega annab teatrimees teada, et töötab uue „Tagahoovis” dramatiseeringu kallal. Ja kolmas lubab, et tulemas on ka rohkem infot sisaldav kiri. Tõenäoliselt räägitakse 1955. aasta dramatiseeringust, seega võib oletada, et telegramm on saadetud mõned aastad enne Oskari surma.Blanketile kleebitud linte uurides näeme, et üldiselt on sõnumi trükkimisel kasutatud ladina tähestikku. Ainult see, et telegramm tuleb Tallinnast, on eesti keele kirjaviisi kasutades kirja pandud nn. vene tähtedega.Tekstis puuduvad täpitähed, mida ei võimaldanud sõnumi saatmisel rakendatav Baudot-kood ja nii kasutatakse E-tähe lisamist vajalikku kohta (näit. Ä = AE). See muudab teksti kohati väga naljakaks ja nii saab sõnast SÜNNIPÄEVAKS sõna SUENNIPAEEVAKS jne. Ebaharilik on siin V asemel W-tähe kasutamine.Telegraafiaparaat on osad sõnad poolikult välja trükkinud ja keegi on sulepeaga tähtede puuduvad osad hoolikalt juurde maalinud. Ei usu küll, et postkontoris seda keegi teha jõudis, ehk võttis Oskar ise pärast telegrammi vastuvõtmist sulepea kätte ja rekonstrueeris saadetud õnnesoovi.Meeli Väljaots