Meie linna purjus uulitsad

with Kommentaare pole
Eduard Viiralti graafiline leht „Seltskond”, 1928 (EKM j 12882 G 9814 )

Tartu Linnamuuseumi ümbrusest maalis 1913. aasta Postimees pildi, mis on tänapäevaga võrreldes üsna kontrastne. Kas ka praeguse aja oludes enam Tartus sellist pilti näeb saab lugeja pärast alloleva artikliga tutvumist otsustada. Arvestades asjaolu, et Postimehe peatoimetajaks oli tuntud karsklane Jaan Tõnisson, pole selline noomiv kajastus ehk nii üllatav.

Meie linna purjus uulitsad
Postimees. Tartu teated. 17.06.1913

Meie ülikooli linn on oma joomise poolest kuulus. Nagu iganädalased aruanded näitavad, mis meie lehes on ilmunud, on joodikute arv, kes korratuste pärast iga nädal politseisse on viidud, harilikult mitukümmend. Kõik joojad ei tee aga korratust ja kõik korrarikkujaid ei lange politsei kätte. Politseisse sattunute arv on ainult üks väike protsent joojatest, ta näitab siiski, et meil tublisti joodakse.

Pääle seltside, klubide ja üliõpilastekorporatsioonide, kus joomine enam kodusel viisil sünnib, on meil suur hulk avalikke joogiasutusi, mis ilma vahetpidamata kõigile ostjatele oma alkoholikaupa välja müüvad. Tartu linna- ja kohalik aktsiisivalitsus on elanikkude „tarviduste” eest „isalikult” hoolt kandnud ja mõnes uulitsas õllepoe otse teise õllepoe kõrva avada lasknud. Neile tulevad veel kroonuviinapoed, veiniladud ja võõrastemajad juurde, et pilti kirjumaks teha. Meil on uulitsad, mille väljanägemine otse purjusolekust tunnistust annab.

 

Henningi plats, Peterburi tänav (tänapäeva Narva maantee). 1914. Foto autor Johannes Pääsuke (ERM Fk 349:322)

Sellepoolest käib Peterburi uulits ühes Henningi platsiga kõigist teistest uulitsatest ette. Siin on Raatuse uulitsast alates kuni Vene uulitsani tervelt 13 õllepoodi, (Tivoli, Neitson, Livonia, Hersch, Jänes, Lätti, Metslang, Jider, Laug, Päev, Lill, Mets ja Lokenberg), 2 viinakauplust (Maslov ja Meister), 2 kroonuviinapoodi (nr. 87 ja 88) ja 1 trahter (Kask). Kokku 18 joogiasutust. Majasid on selles uulitsa osas 82. Nii siis tuleb üks alkoholi hallikas vähem kui viie maja kohta. Öeldagu siis veel, et meil joogikohti vähe.

Seesama nähtus on ka Raatuse uulitsal, kus 7 õllepoodi (Järvesson, Mõtus, Karro, Login, Kruuv, Käärik, Dun), 2 kroonuviinapoodi, 3 trahteriasutust (Putnin, Bogel, Bellevue) ja viinapoodi (Putnin ja Graeff) üsna ligistikku üksteise kõrval seisavad.

Need kaks on meie linna purjus uulitsad, kuhu terve joomine pääasjalikult on koondatud. Need 3. linnajao pääuulitsad annavad sellele linnaosale ka tema omapärase iseloomu. Kakelus, riid, kära, kallutamine, laul, majanurkade ja hooviväravate mustus, vänge lehk – need on asjad, mida siin iga sammu pääl kuuled, näed ja nuusutad. Selle linnaosa karskendamise pääle ei mõtle keegi; tahetakse selle vastu koguni uusi õllepoe-lubasid anda, nagu see hiljutisel linnavolikogu koosolekul ilmsiks tuli, kus „Tivoli” õllevabriku juhatuse palve Holmi uulitsale õllepoe avamise kohta otsustada oli.

Meil on ka veel teisi uulitsaid, kus õllepoodide ja teiste joogiasuluste võrk tihedaks tikub minema. Nii on lugu Maarjamõisa uulitsal, vaksali pool ja südalinnas Tähtvere, Erne ja teistes uulitsates. Õllepoodide, trahterite ja viinapoodide arvu suurenemine oli iseäranis 1911. ja 1912. a. päevakorral, kui kohaliku aktsiisi ringkonna ülevaatajaks K. Rasumov oli. Viimastel aastal on ka mõned üksikud õllepoed endistele juurde tulnud. Millal tuleb aeg, kus meil alkoholiasutusi selle asemel, et neid rohkendada, vähendama hakatakse. Meie linna vaimiliseks ja aineliseks tervenemiseks on seda hädasti tarvis.

 

Blogipostituse koostas Ants Siim