Püsinäitus: Kirjanik Oskar Luts: elu ja kujutluse piiril

Tere tulemast paljude põlvkondade lemmikkirjaniku ja legendaarse tartlase, rahvusmüüdilise jutustuse “Kevade” autori Oskar Lutsu (1887-1953) koju!

Mansardkorrusega maja Riia tänavale laskis kirjanik oma perele ehitada 1936. a. (arhitekt A. Matteus) ja siin elas ta viimased 17 eluaastat. 1964. aastal avati kirjaniku kodus majamuuseum.

 

 

 

Ringkäik majas

 

Trepikojas ulatub läbi kahe korruse raamatukapp, milles vaid majaperemehe looming. Kirjanik jõudis oma viljaka kirjandusliku tegevuse aastail luua romaane, jutustusi, näidendeid, memuaare ja följetone. Trükis on ilmunud 69 teost, neist enamus korduvalt.

 

 

 

 

 

Maja keskpunkt on aiapoolne Oskar Lutsu töö- ja magamistuba. Askeetlikult lihtne – voodi, laud tema kirjutustarvetega, raamatud ja kaminal näitekirjanik August Kitzbergi büst. Punases köites Cervantese saksakeelne “Don Quijote” riiulil ja Gogoli venekeelne “Kogutud teosed” töölaual olid tema lemmikud, mis aitasid teda üle “suurte ja väikeste vete”. Äratundmisrõõmu pakuvad müüdilised kangelased “Kevadest” ja teistest Paunvere lugudest. Vastasseinas kutsuvad mängima suured nukud Nuki, Mõhk, Tölpa, vanaeit, Iti ja Kusti. Põrandamängus ümber punase maakera ühinevad kõik need tegelased.

 

 

Taas allkorrusele jõudes siseneme kirjaniku külalistetuppa. Siin tervitasid autorit 1937. a. 7. jaanuaril tema 50. sünnipäeva puhul kolleegid ja sõbrad. O.Lutsu külalislahke abikaasa Valentina koos pojaga on jäädvustanud kunstnik Voldemar Kangro-Pool. Unikaalsed kardinapuud, 19. saj. lõpu mööbligarnituur, raamatukapp, klaver, toruga grammofon, raadio, ilmajaam ja maalid loovad hubase paiga vestlusteks, kirjaniku hääle kuulamiseks või vaikseks süvenemiseks raamatusse.

Kirjanik Tartus

Oskar Luts elas Tartus, “kellahelina, tuulesellide ja vaiksete nurgakeste” linnas üle neljakümne aasta – nii õpingute ajal reaalkoolis ja ülikoolis kui ka töötades apteegis. Esimeste teostega, jutustusega “Kevade” ja näidendiga “Kapsapea” algas 1912. aastal O.Lutsu tähelend.

1918. aastal sai Tartu kodulinnaks ka tema perele. Oskar Luts elas üheaegselt legendiga endast. 1930ndaiks aastaiks kuulus ta mõistesse Tartu sama kindlalt kui Emajõgi, Toomemägi või Kivisild. Tollane Tartu kesklinna ja aguli miljöö oli talle detailideni tuttav ja sealt leidis ta prototüübid oma kireva tegelaste galerii jaoks. Tema parimad sõbradki olid tartlased.

Eesti rahva lapsepõlve-müüti jutustades kujundasid teater ja film Lutsu tegelasedki müüdilisteks kangelasteks. Lutsu kirjanduskööki paotavad ust tema olemuse kaks poolust – kurvameelsus ja nali. Tema elu ja kujutluslikku põimiv esituslaad oli omas ajas uuenduslik. Tema pajataja-hing, melanhoolne elutunne ja soe huumor, teoste ilmekad karakterid ja rahvalik keel on olnud mõistetavad nii suurtele kui väikestele.

Püsinäitus “Kirjanik Oskar Luts: elu ja kujutluse piiril” on osa Tartu Linnamuuseumi ekspositsioonist “Dorpat. Jurjev. Tartu”.

Ajutine näitus: Fotod Oskar Lutsu perekonnaalbumitest

Reedel, 6.aprillil kell 17.15 avame Oskar Lutsu majamuuseumis näituse „Fotod Oskar Lutsu perekonnaalbumitest“.

Esmakordselt eksponeeritakse Lutsu perekonna fotosid, millel on jäädvustatud armastatud kirjaniku mitme põlvkonna järeltulijad.

Näitusele väljapandud fotod illustreerivad tinglikult kolme perioodi – Oskari ja Valentina poja Georgi lapsepõlve ja noorukiiga, Georgi ja Ruthi ning Oskari pojapoja Andersi ja tema pere elu Rootsis. Fotod pärinevad ajavahemikust 1918 – 2015. Tänapäeva tehnika abil on võimalikuks saanud ka toonaste tikutoosisuuruste grupipiltide suurendamine ja detailne vaatlemine. Salvestatud hetked on kirjanikule ja tema pereliikmetele olnud olulised ning kõnetavad kindlasti ka tänaseid muuseumikülastajaid.

Näituse avamise puhul esineb kultuurikriitik ja Lutsu elulooraamatu autor Aivar Kull.

Näitus on avatud 04.04. – 29.09.2018.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Toimunud näitus: Kaire Nurk. Kevademaa kollaažid

Kaire Nurk avas 4. jaanuaril kl 17.15 Oskar Lutsu majamuuseumis näituse “Kevademaa kollaažid”.

„Kevademaa kollaažid“ on valikväljapanek autori kahest Palamuse-teemalisest kollaažiseeriast, „(Post)modernistlik Palamuse“ (2013, 54 kollaaži) ja „Sure, koer ?“ (2015, 27 kollaaži).

Kui varasem seeria kujutas aleviku hooneid, „Kevade“ filmi tegelasi ja kunstimaailma, siis sellele järgnenud seeria analüüsis Edward von Lõnguse stencili „Sure, koer“ sel lihtsal põhjusel, et Palamuse A&O kaupluse seinale ilmus vastav tänavakunstitaies ja see vajas kohalikus kontekstis nii kodustamist kui ka lahtimõtestamist.

O. Lutsu Majamuuseumis vaadeldavad kollaažid (ca 30) keskenduvad rohkem Lutsuga seotud Palamuse hoonetele ja tema tegelastele. Eksponeeritud on ka kollaažiseeria idee ajendfiguuri, hiina kaasaja kunstnikku Ai Weiweid, samuti Charlie Chaplinit. Palamuse konteksti kujutavad näited, mis samas tõlgendavad-ilmestavad väikealevikku humoorikal viisil.

Kollaažitehnikat iseloomustab Kaire Nurk sürrealistide traditsioonile toetudes järgmiselt: „Kollaaž on sobivaim vahend tekitamaks situatsioone, kus „lendub poeesia sädemeid“. Kollaažid loovad vastanduse ja kõrvutuse abil metamorfoose, visuaalseid sürpriise, tunnetuslikku nihet – nii teravustub TAJU. See on üheaegselt nii emotsionaalne kui ka intellektuaalne mäng, mis loob võimalusi uueks nägemiseks, uuteks seosteks.“

Autorist:

Kaire Nurk on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo ja maali erilalad, läbinud samas filosoofia teadusmagistrantuuri. Õpetanud erinevates õppeasutustes, muuhulgas Tartu Waldorfgümnaasiumis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Alates 1992.a. koostanud üle veerandsaja isiknäituse, mis on struktuurilt vähema või suurema kohaspetsiifilise ja ruumiinstallatiivse aktsendiga kontseptuaalsed tervikud. Käsitleb läbi isikliku kogemuse universaalset ja eksistentsiaalset. Loomingus ühendab spontaansuse ja analüüsi. Pikka rohelises monokroomias askeesi on alates 2013ndast hakanud järkjärgult välja vahetama figuratiivne maal, mis taotleb visuaalset küllust ja samas jätkab avatud mõtteseostega.

Teostanud ka monumentaalmaalinguid koolidesse, kureerinud ja kujundanud ca 10 teemanäitust, kirjutanud kunstist ca 300 pikemat või lühemat artiklit, koostanud Lola Liivati loomingu kataloogi (2008) jt trükiseid, teinud kaaskunstnikega biograafilise aktsendiga intervjuumaratone ajakirjale Kunst.ee.