Pühapäeval, 5. augustil võtab Oskar Lutsu majamuuseum osa Tammelinna kodukohvikute päevast. Kolmandat korda avab uksed Tagala kohvik juba tuttavaks saanud Oskar Lutsu majamuuseumis. Seekord pakume külalistele ohutut kogemust meie seltsis, nimelt on meil pakkuda täiesti ohutu ohtlik rada nii suurtele … Loe rohkem
Tartu Linnamuuseumis ja kõigis selle filiaalides on tänavu esimesel poolaastal käinud rohkem külastajaid kui mullu samal ajal. Kui eelmisel aastal käis esimesel poolaastal Tartu Linnamuuseumis vähem kui 2916 inimest, siis sel aastal on külastajaid olnud pea kaks korda rohkem ehk … Loe rohkem
Reedel, 6.aprillil kell 17.15 avame Oskar Lutsu majamuuseumis näituse „Fotod Oskar Lutsu perekonnaalbumitest“.
Esmakordselt eksponeeritakse Lutsu perekonna fotosid, millel on jäädvustatud armastatud kirjaniku
Rohkem
Üksikasjad
Reedel, 6.aprillil kell 17.15 avame Oskar Lutsu majamuuseumis näituse „Fotod Oskar Lutsu perekonnaalbumitest“.
Esmakordselt eksponeeritakse Lutsu perekonna fotosid, millel on jäädvustatud armastatud kirjaniku mitme põlvkonna järeltulijad.
Näitusele väljapandud fotod illustreerivad tinglikult kolme perioodi – Oskari ja Valentina poja Georgi lapsepõlve ja noorukiiga, Georgi ja Ruthi ning Oskari pojapoja Andersi ja tema pere elu Rootsis. Fotod pärinevad ajavahemikust 1918 – 2015. Tänapäeva tehnika abil on võimalikuks saanud ka toonaste tikutoosisuuruste grupipiltide suurendamine ja detailne vaatlemine. Salvestatud hetked on kirjanikule ja tema pereliikmetele olnud olulised ning kõnetavad kindlasti ka tänaseid muuseumikülastajaid.
Näituse avamise puhul esineb kultuurikriitik ja Lutsu elulooraamatu autor Aivar Kull.
Tartu Linnamuuseum avab 28. aprillil romantilise näituse „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.
Alates 28. aprillist on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”, mis on muuseumi kingitus Eesti Vabariigile sajanda sünnipäeva puhul.
Näitus heidab
Rohkem
Üksikasjad
Tartu Linnamuuseum avab 28. aprillil romantilise näituse „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.
Alates 28. aprillist on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”, mis on muuseumi kingitus Eesti Vabariigile sajanda sünnipäeva puhul.
Näitus heidab pilgu noore vabariigi tärkamise ja arenemise aega, jutustades loo 1920. ja 1930. aastate Tartust. Läbivaks teemaks on kohtumised, toonased kombed ja paigad, armastus ja õnn. Väljapanekus figureerivad Tartu kultuurielu mõjutanud isikud, näiteks Tuglased, Betti Alver ja Heiti Talvik, Karin Luts, Evald Rooma jt. Tegemist on lavastuslikku laadi näitusega, mille narratiivi aitab esile tuua
kuuldemänguline komponent.
Näitus valmib koostöös Tartu Uue Teatriga. Näitust kureerivad Silver Kaldma, Kristi Musteikis ja Silja Paris linnamuuseumist ning lavastavad ja kujundavad teatrikunstnik Kristiina Põllu ja teatri loominguline juht Ivar Põllu, graafilise kujunduse autorid on Ivar Põllu ja kunstnik Henry Griin.
Näitus on tehtud kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Näituse teavitustegevust toetavad KÜSK ja EV100.
Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini saab Tartu Linnamuuseumis, 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis, KGB kongide muuseumis, Oskar Lutsu majamuuseumis ja Tartu Laulupeomuuseumis võtta osa 2018. aasta Tänutähest.
Rohkem
Üksikasjad
Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini saab Tartu Linnamuuseumis, 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis, KGB kongide muuseumis, Oskar Lutsu majamuuseumis ja Tartu Laulupeomuuseumis võtta osa 2018. aasta Tänutähest.
Tänutäht on Energia avastuskeskuse ühiskondlik algatus, mille eesmärk on tänada ja tunnustada ühiskonnale ülimalt oluliste ametite esindajaid ning väärtustada perele pühendatud aega. Algatuses osalevad muuseumid ja külastuskeskused avavad kolme suvekuu jooksul oma uksed esile tõstetud ameti esindajatele ja nende lähematele pereliikmetele priilt, et nad saaksid koos põnevalt aega veeta.
2016. aasta suvel oli Tänutäht pühendatud Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele ja nende peredele, 2017. aasta suvel aga Päästeameti töötajatele ning vabatahtlikele päästjatele ja nende peredele.
Tänavu, 2018. aasta suvel on Tänutäht pühendatud üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajatele ja nende lähematele pereliikmetele.
Prii sissepääsu lunastamiseks tuleb Tänutähes osaleva muuseumi-külastuskeskuse kassas esitada kehtiv ITIC kaart või töötõend. Priipääse kehtib kuni kahele täiskasvanule ja nende lastele. Priipääset saab igasse muuseumi-keskusse kasutada korra ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini 2018. Muuseumide-keskuste poekaup ja lisategevused on tavapärase hinnaga.
Ühtlasi kutsume üles osalema Tänutähe mängus! Mängulehteon võimalik küsida mõnest osalevast muuseumist-keskusest või printida ise välja (lae alla siit: Tänutäht_2018_templileht). Igast külastatud muuseumist-keskusest saab mängulehele templi. Vähemalt 10 muuseumi-keskuse templiga mängulehti ootame koos õpetaja kontaktidega kas digitaalselt (fotona, skaneeritult vms) e-postiaadressile tanutaht@energiakeskus.ee või posti teel aadressile: Energia avastuskeskus, Põhja pst 29, Tallinn 10415, märksõnaga „Tänutäht”.
10. septembril loositakse kõigi mängus osalejate vahel välja meeneid ja kinkepääsmeid, muu hulgas perepääsmed Eesti politseimuuseumi ja Energia avastuskeskuse külastus kooli- või lasteaiagrupile koos haridusprogrammiga.
Jälgige Tänutähe tegemisi Facebookis, et saada rohkem teada osalevate muuseumide-keskuste ja seal toimuvate sündmuste kohta: www.facebook.com/Tanutaht
Alates 25. juunist on Tartu Kaarsillal eksponeeritud Tartu Linnamuuseumi näitus ""Eesti mõeldi välja Tartus!" (Valdur Mikita). Näitus Tartu rollist Eesti riigi loomisel".
Tartu ja tartlaste roll Eesti riigi sünni juures on
Rohkem
Üksikasjad
Alates 25. juunist on Tartu Kaarsillal eksponeeritud Tartu Linnamuuseumi näitus “”Eesti mõeldi välja Tartus!” (Valdur Mikita). Näitus Tartu rollist Eesti riigi loomisel”.
Tartu ja tartlaste roll Eesti riigi sünni juures on kahtlemata olnud väga tähtis. Tartu on laulupidude ja mitmete teiste rahvuslike ettevõtmiste sünnipaik. Siit sai alguse sinimustvalge värvikolmiku kujunemine rahvusvärvideks, siin ilmus eesti ajakirjanduse lipulaev Postimees, pandi alus paljudele rahvuslikele seltsidele ning rajati Eesti Rahva Muuseum. 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping Nõukogude Venemaaga, mis kindlustas iseseisva Eesti riigi püsimajäämise.
Eesti Vabariigi juubeliaastale pühendatud näitus annab põgusa ülevaate 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Tartus aset leidnud sündmustest ja protsessidest, mis rajasid teed Eesti Vabariigi loomisele ning mõjutasid siinset elu kahe maailmasõja vahel, pärast seda ja osalt lausa tänapäevani välja. Näitus räägib mineviku Tartust ja tartlastest, kelle julgus, teotahe ning vaimuerksus lõid eeldused iseseisva riigi sünniks.
Näituse koostajad: Kristiina Tael (Tartu Laulupeomuuseum) ja Kaari Siemer (Eesti Rahva Muuseum)
Konsultant: Ago Pajur
Näituse kujundaja: Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
Ekspositsiooni aluste kujundus: Kärt Maran
Teostus: TT Disain ja Salibar
Toetasid: Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital
Näitust saab Kaarsillal vaadata 16. septembrini 2018.
Alates 29. juunist on 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis avatud maalinäitus “Herman Aunapuu minimalism. Tartu – Arhangelsk – Tartu”.
Näitusel on väljas Herman Aunapuu maalid ja graafilised tööd aastatest 1938–1998.
Näitus on
Üksikasjad
Alates 29. juunist on 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis avatud maalinäitus “Herman Aunapuu minimalism. Tartu – Arhangelsk – Tartu”.
Näitusel on väljas Herman Aunapuu maalid ja graafilised tööd aastatest 1938–1998.
Näitus on avatud kuni 23.09.
Suveperioodil on Linnakodaniku muuseum avatud K–L kl 11–17 ja P 11–15.
Reedel, 10. augustil kell 18.00 korraldab Tartu Linnamuuseum koostöös Emajõe festivaliga tuuri Pegasusega. Laev Pegasus väljub Dorpati kai äärest.
Mootorpaat
Rohkem
Üksikasjad
Reedel, 10. augustil kell 18.00 korraldab Tartu Linnamuuseum koostöös Emajõe festivaliga tuuri Pegasusega. Laev Pegasus väljub Dorpati kai äärest.
Mootorpaat ”Linda n2” suure seltskonnaga Emajõel. Paadi vööris kiri 60 in MET LINDA N2, MM F 1680/9, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2828976
Pegasuse 60. sünnipäevale pühendatud tuur on VÄLJA MÜÜDUD!
Emajõe festivali raames toimub Jõelaev Pegasus 60.sünnipäevale pühendatud tuur!
Tartu Linnamuuseumi tuur Pegasusega: Emajõgi keskajal ja Eesti Vabariigi sündides
10. august kell 18.00
Pegasus väljub hotell Dorpati tagant.
Pegasuse jõelaeva sõitu saadab Tartu Linnamuuseumi giid Ants Siim. Sõidu kestvus orienteeruvalt 2h.
Kõiki külalisi kostitab Pegasus SÜNNIPÄEVATORDIGA!
Kolmapäeval, 12. septembril kell 17.00 räägib Ants Siim Tartu Linnamuuseumi õpikohvikus teemal "Kuritegelik Tartu 1920-30ndatel aastatel".
Sajanditagune Tartu polnud ainult õdus kurameerimise ja randevuutamise koht - sellel oli ka oma varjukülg.
Üksikasjad
Kolmapäeval, 12. septembril kell 17.00 räägib Ants Siim Tartu Linnamuuseumi õpikohvikus teemal “Kuritegelik Tartu 1920-30ndatel aastatel”.
Sajanditagune Tartu polnud ainult õdus kurameerimise ja randevuutamise koht – sellel oli ka oma varjukülg. Tartu Linnamuuseumi ettekanne tutvustab kuulajatele, millised kuriteod vapustasid EW-aegset Tartut enim.
Püüame leida vastuseid küsimustele: Mis olid seaduserikkumiste taga olnud kurjategijate motiivid? Kas toonane kohtuotsused olid õiglased? Mis sai kurjategijatest hiljem? Kas tänapäevalgi on sellised asjad võimalikud?
Pühapäeval, 23. septembril kell 14.00 toimub 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis näitusetund näituse "Herman Aunamuu minimalism. Tartu - Arhangelsk - Tartu" kuraatori Enn Lillemetsaga. Ühtlasi on tegu viimase päevaga, mil
Rohkem
Üksikasjad
Pühapäeval, 23. septembril kell 14.00 toimub 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis näitusetund näituse “Herman Aunamuu minimalism. Tartu – Arhangelsk – Tartu” kuraatori Enn Lillemetsaga. Ühtlasi on tegu viimase päevaga, mil näitus avatud on.
Näitus on muuseumis avatud alates 29. juunist.
Näitusel saab näha 26 Herman Aunapuu väikseformaadilist joonistust, maali ja graafilist lehte aastaist 1938 – 1998. Viisteist aastat tagasi leidis Tartu Linnamuuseumis aset eelmine ja ühtlasi seni ainsam Herman Aunapuu (1915 – 1998) näitus „Sahib tuleb tagasi”.
Praegune väljapanek ei ole nii mahukas kui eelmine, aga sisaldab ometi enamuses seni eksponeerimata teoseid. Esmakordselt on võimalik näha kunstniku vangilaagris sündinud miniatuurseid joonistusi ja maale. Teosed on pärit põhiliselt erakogudest ja mõned ka Kunstiühingu „Pallas” kogust. Herman Aunapuu väärtuslik pärand pole ulatuslik ja on erakogudes laiali. Äsja lisandus ühele graafilisele Tartu vaatele Tartu Kunstimuuseumi kogusse valik värvilisi kavandeid Aunapuu tööst reklaamikunstnikuna.
Herman Aunapuu sündis 12. märtsil 1915 Kokandis, Turkestanis Kesk-Aasias, kus tema isa oli jaamaülem. Pere kolis Tartusse 1921. aastal. 1933. aastal astus Aunapuu Kõrgemasse Kunstikooli „Pallas”, kus ta sai esmaklassilise hariduse Jaan Vahtra, Voldemar Melliku ja Villem Ormissoni käe all. Tema peamine juhendaja oli aga Ado Vabbe, kelle juures ta jätkas ka 1944. aasta sügisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1945. aasta märtsis Aunapuu arreteeriti ja mõisteti erinõupidamise otsusega 8. septembrist kaheksaks aastaks paranduslike tööde laagrisse kodumaa reetmise eest. Vangilaagreis Komi ANSV-s ja Arhangelski oblastis viibis ta 1953. aastani.
Esimest korda esines Herman Aunapuu 1940. aastal Kunstiühingu „Pallas” korraldatud näitusel, kus eksponeeriti annetusi ja deposiite – alates Konrad Mäest ja lõpetades Elmar Kitsega –, mis pidid saama alusvaraks loodavale Tartu Kunstimuuseumile. Aunapuu oli siis alles õpilane, keda aga kõrvutati juba Endel Kõksi ja Elmar Kitsega. Pääle vangilaagreid esines Aunapuu näitustel harva, õigupoolest suruti ta neilt kõrvale. Teda ei võetud kunagi Kunstnike Liitu. 1971. aastast pääle elas kunstnik tagasitõmbunult Tartu lähedal Peedul. Herman Aunapuu suri 29. detsembril 1998 Tartus ja on maetud Raadi Maarja kalmistule.
Herman Aunapuu näitusega tähistab Kunstiühing „Pallas” oma taastamise kolmekümnendat aastapäeva.
Reedel, 28. septembril kell 19.00 tutvustab Valdo Praust Tartu Linnamuuseumis 1910.-1930. aastate helitehnikat ja plaate.
Eesti jalgrattamuuseumi asutaja ja vanade heliplaatide koguja Valdo Praust räägib ehedas miljöös 20. sajandi alguse Eesti
Rohkem
Üksikasjad
Reedel, 28. septembril kell 19.00 tutvustab Valdo Praust Tartu Linnamuuseumis 1910.-1930. aastate helitehnikat ja plaate.
Eesti jalgrattamuuseumi asutaja ja vanade heliplaatide koguja Valdo Praust räägib ehedas miljöös 20. sajandi alguse Eesti plaadimuusikast ja helitehnikast ning mängib 1929. aastast pärit akustilisel grammofonil sajandivanuseid plaate. Peamiselt saab kuulda unustusehõlma jäänud muusikat 1910.-30. aastatest, mida ei saa osta ühestki plaadipoest ning mida liigub vaid vanadel šellakplaatidel (mida jääb järjest vähemaks). Nii eesti- kui ka muukeelset, kõike, mida Eestis tollal liikus.
