Reedel, 6.aprillil kell 17.15 avame Oskar Lutsu majamuuseumis näituse „Fotod Oskar Lutsu perekonnaalbumitest“.

Esmakordselt eksponeeritakse Lutsu perekonna fotosid, millel on jäädvustatud armastatud kirjaniku mitme põlvkonna järeltulijad.

Näitusele väljapandud fotod illustreerivad tinglikult kolme perioodi – Oskari ja Valentina poja Georgi lapsepõlve ja noorukiiga, Georgi ja Ruthi ning Oskari pojapoja Andersi ja tema pere elu Rootsis. Fotod pärinevad ajavahemikust 1918 – 2015. Tänapäeva tehnika abil on võimalikuks saanud ka toonaste tikutoosisuuruste grupipiltide suurendamine ja detailne vaatlemine. Salvestatud hetked on kirjanikule ja tema pereliikmetele olnud olulised ning kõnetavad kindlasti ka tänaseid muuseumikülastajaid.

Näituse avamise puhul esineb kultuurikriitik ja Lutsu elulooraamatu autor Aivar Kull.

Näitus on avatud 04.04. – 29.09.2018.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Tartu Laulupeomuuseumis (Jaama 14) 2017. aasta kevadel koostatud stendinäitus „Lasteaia lood. Näitus esimesest Eesti rahvuslikust lasteaiast 1905–1988 teatri ja laulupidude sünnipaigas Tartus Jaama tänavas” on Tartu Laulupeomuuseumis taasavatud alates 18. aprillist kuni 2. juunini.

Kunagises Vanemuise seltsimajast, eesti laulupidude ja teatri hällist 10 aasta eest laulupeomuuseumiks renoveeritud hoones leidis 110 aastat tagasi oma päris kodu esimene Eesti rahvuslik lasteaed. Siit on alguse saanud tee, mida lasteaiad ja lasteaednikud on käinud üle sajandi. Lasteaed tegutses Jaama 14 hoones 1988. aastani, seega kokku üle 80 aasta. Seetõttu on Jaama 14 hoone tartlaste mälus talletunud eelkõige 23. lasteaiana, kus nii mõnedki meist on viibinud kasvandiku või kasvatajana, kokana või majahoidjana, haridusametniku või juhatajana.

Kuna 1940. aastaga lasteaia elu kajastavad materjalid mäluasutuses suures osas lõpevad, kuulutas muuseum välja kogumiskampaania, mille käigus laekus linnamuuseumi kogudesse üle kolmekümne lasteaia elu-olu kirjeldava mälestuse ning ligi sada fotot. Näitus valmiski suures osas tänu meiega jagatud toredatele ja humoorikatele meenutustele ning pakub loodetavasti äratundmisrõõmu nii endistele kui praegustele lasteaialastele.

Ühe lasteaia 80 tegutsemisaasta põhjal valminud näitus võimaldab tänapäeva lastel ja nende vanematel heita humoorikas pilk mitmeid inimpõlvi tagasi lasteaias käinud laste ja seal töötanud õpetajate lasteaiapäeva. Kuivõrd erinesid meie vanaemade-vanaisade mängud, mänguasjad ja riietus tänapäeva laste omast? Kuidas maitses kalamaksaõli ja kuhu kadusid kastme seest pekitükid? Kas puust kuubikutega sai ehitada sama hästi kui lego klotsidega? Miks tähistati 1. maid ja peeti oktoobripidusid? Milliseid haigusi ravis tärpentiinivann ja ennetas kvartslamp?

Tartu Linnamuuseum avab 28. aprillil romantilise näituse „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.

Alates 28. aprillist on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”, mis on muuseumi kingitus Eesti Vabariigile sajanda sünnipäeva puhul.

Näitus heidab pilgu noore vabariigi tärkamise ja arenemise aega, jutustades loo 1920. ja 1930. aastate Tartust. Läbivaks teemaks on kohtumised, toonased kombed ja paigad, armastus ja õnn. Väljapanekus figureerivad Tartu kultuurielu mõjutanud isikud, näiteks Tuglased, Betti Alver ja Heiti Talvik, Karin Luts, Evald Rooma jt. Tegemist on lavastuslikku laadi näitusega, mille narratiivi aitab esile tuua
kuuldemänguline komponent.

Näitus valmib koostöös Tartu Uue Teatriga. Näitust kureerivad Silver Kaldma, Kristi Musteikis ja Silja Paris linnamuuseumist ning lavastavad ja kujundavad teatrikunstnik Kristiina Põllu ja teatri loominguline juht Ivar Põllu, graafilise kujunduse autorid on Ivar Põllu ja kunstnik Henry Griin.

Neljapäeval, 3. mail kl 17.00-19.00 toimub Tartu Tudengipäevade raames mõisaretk Enriko Talvistuga.

Ajalooretke käigus annab kunstiajaloolane Enriko Talvistu osalejatele ülevaate Tamme, Maarjamõisa ja Tähtvere mõisate ajaloost, võimaldatakse mõisahoonetega seest- ja väljastpoolt tutvuda ning kirjeldatakse protsesse, mille käigus aja jooksul sulandusid mõisasüdamed Tartu linnaga ühte või üldse linnapildist kadusid (visualiseerimiseks jagatakse osalejatele infomaterajale). Giidiks on spetsialist, kes on konkreetsete mõisate tausta põhjalikult uurinud.

Tegu on esimese retkega kolmeosalisest Tartu linna mõisaid tutvustavast sarjast. Ekskursioonibuss stardib Tartu Linnamuuseumi (Narva mnt 23) õuelt (õuele pääseb väravast Kivi tänavalt) kell 17.00. Tagasi toob buss osalejad kell 19.00 Tartu Linnamuuseumi õuele.

Üritusele on vajalik eelregistreerimine. Kohtade arv on piiratud ning eelregistreeruda tuleb hiljemalt 1. maiks.

Start: Tartu Linnamuuseumi õuelt, Narva mnt 23.

Lisainfo ja registreerimine:

Ants Siim
Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator
ants.siim@katarina.ee
tel 58541718

Tartu Linnamuuseumi ja Tartu Ülikooli germanistika osakonna koostöös on valminud virtuaalne kultuurilooline kaart “Saksa Tartu / Deutsches Dorpat”. Kaart tutvustab Tartu linna kultuurilugu saksakeelsete linnakirjelduste ja nende tekstide eestikeelsete tõlgete kaudu. Valitud tekstide hulgas on katkendeid mälestustest, ilukirjandusest, reisikirjadest, aga ka hulk baltisaksa anekdoote Tartu kohta. Tekstid viivad uitama nii Emajõe äärde kui Toomemäele, annavad võimaluse põigata vanadesse kondiitriäridesse, tudengikõrtsidesse, loengusaalidesse ja mujalegi.

Esitlus algab linnamuuseumis (Narva mnt 23), pärast kaardi tutvustamist suundutakse kirjeldatud paiku retkele avastama. Jalutuskäik linnas lõpeb 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Virtuaalkaarti tutvustavad ja retke viivad läbi Reet Bender (TÜ germanistika osakond) ja Kadi Kähär-Peterson (TÜ ajaloo doktorant).