Ülevaade Tartu Laulupeomuuseumi näitustest aastatel 2014–2019

Eelmine püsinäitus: Laulu võim

Kuni 2019. aasta kevadeni oli Tartu Laulupeomuuseumis eksponeeritud püsinäitus “Laulu võim”.

Püsinäitus “Laulu võim” kätkes endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust
meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas. Jutustatakse lugu rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon.

Ekspositsioon keskendus I ja II üldlaulupeole, laulupidude 100-aastasele juubelile 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus.

Näituse juhtmõtteks oli laulupidude mõtte algataja, literaat J. V. Jannseni sõnad: “Eestimees! Jä iggas rides ja igga nime al Eestimeheks, siis oled aus mees omma rahwa ees.”

 

2019

Juugendlik Päike. Näitus Eesti pianiinode esipaneelidest ja küünlalühtritest

Alates 17. jaanuarist 2019 on Tartu Laulupeomuuseumis (Jaama 14) avatud väljapanek “Juugendlik Päike. Näitus Eesti pianiinode ja esipaneelidest ja küünlalühtritest”, mis räägib Eesti klaveridisaini ajaloost.

Eesti klaverid läbi ajaloo ei olnud mitte ainult kvaliteetsed ja head instrumendid, vaid sageli ka kunstiobjektid oma detailirohkete ja peente kaunistustega. Pianiinode puhul on pilkupüüdvamaiks osaks esipaneel, millel esineb ajastule omaseid mustreid ja ornamente, tihti on juurde lisatud küünlalühtreid.

Näitusel on välja pandud 13 põhiliselt eesti meistrite poolt valmistatud pianiinode esipaneeli. On huvitav teada, et Eesti esimese iseseisvusperioodi pianiinode üheks lemmik-disainielemendiks on olnud „juugendlik päike”. Näitusel on lisaks eest pillidele esindatud ka poola ja saksa pianiinod.

Väljapaneku koostaja on helilooja ja muusikauurija ning Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe. Näituse avamisel tutvustab kuraator põhjalikumalt eesti imelist ja saladuslikku klaverimaastikku.

Näitus sünnib Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ja Tartu Laulupeomuuseumi koostöös.
Väljapanek jääb avatuks 9. veebruarini 2019.

Rahvariided Tšehhi Vabariigist

Alates 21. veebruarist oli Tartu Laulupeomuuseumis avatud näitus “Rahvariided Tšehhi Vabariigist”.

Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Eestis kutsub näitusele “Rahvariided Tšehhi Vabariigist”. Näitus on kokku pandud Prahast pärit abielupaari Marcela Fojtikova ja Aleš Fojtiki erakogu põhjal. Paar on tulnud Tartusse kohale, et väljapanek isiklikult ette valmistada ning seda ka tutvustada.

Suurem osa rõivaid on pärit 20. sajandi esimesest kümnendist ning vanimad esemed väljapanekus on umbes 120 aastat vanad. Ülevaadet rahvuslikus stiilis riietumisest Tšehhi Vabariigis täiendavad Marcela Fojtikova batiktehnikas pildid ja rahvariietes nukkude komplekt.

Näitus oli Tartu Laulupeomuuseumis avatud 21. veebruarist 16. märtsini 2019.

2018

Metsaülikool – 50 aastat noor

Tükk „metsikut“ Kanadat jõuab peagi Eestisse!

Näitus „Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor”, mis oli avatud 2017. aasta aprillist septembrini Torontos, hakkab Eesti vabariigi juubeliaastal rändama ka Eesti eri paigus.
Esimesena avatakse näitus 11. jaanuaril kell 17 Tartu Laulupeomuuseumis, kuhu on oodatud metsaülikooli vanad sõbrad ja ka kõik uued huvilised.

Värvirikaste rohkete fotodega näitus pajatab MÜ poleemilisest algusest külma sõja ajal, kirjeldab MÜ arengut ja maalib kaasakiskuva pildi sellest, mis Metsaülikoolis tänapäeval tehakse. Kotkajärve MÜ, see ainulaadne ja väga eriline Kanada metsades sündinud üritus on tekitanud terve ülemaailmse liikumise, mille noorim võsu on Kääriku Metsaülikool Eestis.

Kotkajärve MÜ on olnud katkematult kestev suvine õppelaager eestlastele kuuluval maaalal Kanadas, kuhu esimesel võimalusel hakati kutsuma ka lektoreid ja huviringide juhendajaid Eestist. Kõige olulisem osa laagris on alati olnud eesti keele säilitamine, õpetamine ja suhtlus keelekümbluskeskkonnas. MÜ tegevus on aidanud välismaailmal mõista Eestis toimunut ja seeläbi ehitada tugevat silda kodu- ja väliseesti kultuurikogukondade vahel.

Näitus on valminud koostöös kodu- ja väliseesti vahel – disainer ja toimetaja Elle Palumäe ja tekstide autor Lea Kreinin elavad Eestis, vabatahtlikud MÜ juhatuse liikmed tegutsevad Torontos.

Rändnäituse eesmärk on tähistada ja tutvustada Kotkajärve MÜ tegevust. Näitus on juubelikingituseks Eesti Vabariigile. Kotkajärve Metsaülikooli näitus jääb laulupeomuuseumis avatuks 3. märtsini 2017.

Näituse valmimist toetasid Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 ja Eesti Õppetöö Keskus ja perekond Lokk Torontos.

Kotkajärve Metsaülikooli kodulehekülg: eesti.ca/mu

Estonian colours / Couleurs estoniennes / Eestimaa värvid

Alates 23. augustist kuni 17. novembrini 2018 oli Tartu Laulupeomuuseumis 2014. aasta laulu- ja tantsupidu kajastav fotonäitus „Estonian colours/ Couleurs estoniennes/ Eestimaa värvid”.

4.-6. juuli 2014 Tallinnas toimunud XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudutus, puudutuse aeg!“ jäädvustasid fotograafid Aivar Pihelgas, Jaanus Ree, Ilmārs Znotiņš, Jelena Rudi, Sven Začek ja Rene Mitt.

Autorid on näituse ideed kirjeldanud järgmiselt: „Meie soov on anda teile edasi ühe väikese rahva suured unistused, soov olla maailma osa ilma, et me lahustuksime selles. Meile jäävad meie värvid ja meie ühtekuuluvustunne”.

Näitust eksponeeriti 2017. aastal Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eestistumise raames Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Brüsselis.

Fotod valmisid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tellimusel 2017. aastal.

Väljapaneku valmimist toetas Nikon.

2017

1. „160 aastat laulupidusid Põlvamaal”

(Põlva Talurahvamuuseumi rändnäitus)

2. „Heino Eller 130”

(Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi rändnäitus)

3. Kogumiskampaania ja näitus „Lasteaia lood. Näitus esimesest Eesti rahvuslikust lasteaiast 1905–1988 teatri ja laulupidude sünnipaigas Tartus Jaama tänavas”.

(Koostaja Kristiina Tael, Tartu Laulupeomuuseum).

4. Näitus koolinoorte laulupidudest „Laulupeo tänav”

(Koostajad Kaire-Lea Pihlap ja Ahti Tubin).

Lasteaia lood

Tartu Laulupeomuuseumis (Jaama 14) 2017. aasta kevadel koostatud stendinäitus „Lasteaia lood. Näitus esimesest Eesti rahvuslikust lasteaiast 1905–1988 teatri ja laulupidude sünnipaigas Tartus Jaama tänavas” oli Tartu Laulupeomuuseumis taasavatud alates 18. aprillist kuni 2. juunini.

Kunagises Vanemuise seltsimajast, eesti laulupidude ja teatri hällist 10 aasta eest laulupeomuuseumiks renoveeritud hoones leidis 110 aastat tagasi oma päris kodu esimene Eesti rahvuslik lasteaed. Siit on alguse saanud tee, mida lasteaiad ja lasteaednikud on käinud üle sajandi. Lasteaed tegutses Jaama 14 hoones 1988. aastani, seega kokku üle 80 aasta. Seetõttu on Jaama 14 hoone tartlaste mälus talletunud eelkõige 23. lasteaiana, kus nii mõnedki meist on viibinud kasvandiku või kasvatajana, kokana või majahoidjana, haridusametniku või juhatajana.

Kuna 1940. aastaga lasteaia elu kajastavad materjalid mäluasutuses suures osas lõpevad, kuulutas muuseum välja kogumiskampaania, mille käigus laekus linnamuuseumi kogudesse üle kolmekümne lasteaia elu-olu kirjeldava mälestuse ning ligi sada fotot. Näitus valmiski suures osas tänu meiega jagatud toredatele ja humoorikatele meenutustele ning pakub loodetavasti äratundmisrõõmu nii endistele kui praegustele lasteaialastele.

Ühe lasteaia 80 tegutsemisaasta põhjal valminud näitus võimaldab tänapäeva lastel ja nende vanematel heita humoorikas pilk mitmeid inimpõlvi tagasi lasteaias käinud laste ja seal töötanud õpetajate lasteaiapäeva. Kuivõrd erinesid meie vanaemade-vanaisade mängud, mänguasjad ja riietus tänapäeva laste omast? Kuidas maitses kalamaksaõli ja kuhu kadusid kastme seest pekitükid? Kas puust kuubikutega sai ehitada sama hästi kui lego klotsidega? Miks tähistati 1. maid ja peeti oktoobripidusid? Milliseid haigusi ravis tärpentiinivann ja ennetas kvartslamp?

Koostaja: Kristiina Tael (Tartu Laulupeomuuseum)
Kujundaja: Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
Teostaja: Reklaamikompanii
Näituse valmimist toetasid Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital

 

2016

1. „Kanname südameis Tuljaku tuld. Anna Raudkats – 130”

(Koostaja Angela Arraste MTÜ Tantsupeomuuseum, korraldaja Tartu Laulupeomuuseum)

2. LEE ehk „Laulvad Ehitised Eestis”

(Koostajad: Uku Põllumaa, Tõnu Noorits, Peeter Paasmäe, korraldaja Tartu Laulupeomuuseum)

3. Näitus „Ülejõe esimesed” Tartu Kaarsillal.

(Koostajad Kaari Siemer (ERM), Kristiina Tael ja Marge Rennit Tartu Linnamuuseumist)

 

2015

1. „Vanad harmooniumid”

(Koostaja Alo Põldmäe, Klavermiuuseum. Korraldaja Tartu Laulupeomuuseum)

2. Käsitöönäitus „Loomast loodud”

(Korraldaja Tiina Konsen ja Tartu Käsitööklubi)

3. „Klassikud – E. Tamberg, V. Tormis, A. Pärt”

(Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi rändnäitus)

4. Käsitöönäitus ja konverents „Olnust olevale, olevast tulevale”

(Korraldaja Tiina Konsen ja Tartu Käsitööklubi)

 

Meie näitused väljaspool muuseumi:

Tants on rõõm ja elujõud …” (Ullo Toomi). 80 aastat Eesti tantsuspidusid

Karksis, Kihnus, Okupatsioonide muuseumis Tallinnas, Aegviidus, Ungaris Szegedi Ülikoolis.

„Tartu laulupeopaigad läbi aegade”

Kõrveküla ja Kallaste raamatukogudes.

 

2014

1. „Klaveritoolid ja klaverite noodipuldid läbi aegade”

(Koostaja Alo Põldmäe, Eesti Klaverimuuseum. Korraldaja Tartu Laulupeomuuseum)

2. Käsitöönäitus „Plahv ja meistrid

(Korraldaja Tiina Konsen, Tartu Käsitööklubi)

3. Tartu Laulupidu 2014 raames näitus „Tartu laulupeopaigad läbi aegade”

(Koostaja Kristiina Tael, Tartu Laulupeomuuseum)

4. Näitus „Tartu Tulekustutajate Selts – 150”

(Koostaja Sander Muhu, koostöös Eesti Tuletõrjemuuseumi ja Tartu Linnamuuseumiga)

5. „Tants on rõõm ja elujõud ….” (Ullo Toomi). 80 aastat Eesti tantsupidusid”

(Koostaja Angela Arraste, MTÜ Tantsupeomuuseum. Korraldaja Tartu Laulupeomuuseum).

Näitust eksponeeriti XIX tantsupeo „Puudutus“ ajal Kalevi staadioni peasissepääsu lähedal näitusetelgis ning seejärel Tartu Laulupeomuuseumis.