Püsinäitus “Oma viisi hoides”

Alates 20. juunist 2019 on Tartu Laulupeomuuseumis avatud uus püsinäitus “Oma viisi hoides”.

Mis teeb üheslaulmise nii vägevaks? On see ühine mõte, mis väljendub tuhandetelt suudelt kõlavas lauluviisis, armastus pikaealise traditsiooni vastu või hoopis laulukaare all koos hingamine? Laulupeo lool on mitu tahku, mis seoti kokku 1869. aastal. Aeg, uued loojad ja lauljad on laulupidu muutnud, kasvatanud mahtu, voolinud vormi ja viinud kujuni, mis kindlasti pole lõplik, kuid täidab nüüd nii paljusid rõõmuga.

Väljapaneku keskmes on teemad: millisena sündis laulupidu, kuidas see on säilitanud ning kasvatanud traditsioone ning kus on mängus olnud poliitika. „Oma viisi hoides” mõistame meile niivõrd olulist viisi ajada oma asja. Nii kultuurilist, poliitilist, rahvuslikku kui ka südameasja.

Näituse kuraatorid on Kristiina Tael, Karoliina Kalda ja Paula Põder, kujundaja Kärt Einasto.

Kolmandal korruse saalides asus püsinäituse teine osa: “Keisermantliga mees” ehk lavastus eesti teatriajaloo algaastaist. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, olulist rolli etendas teatriharrastuse kujunemisel Vanemuise selts.

Eesti rahvusliku teatri alguseks loetakse 1870. aasta 24. (12.) juunit, kui Ülejõel Jaama 14 majas asunud Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula näidendit “Saaremaa onupoeg”. Rahva soe vastuvõtt innustas Koidulat tegema Vanemuses veel kahte lavastust. Need olid “Kosjakased ehk Maret ja Miina” ning “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”. 1873 lahkus Koidula Kroonlinna. Teatritegemine, mis oli seltsis lisaks harivaltele kõneõhtutele traditsiooniks saanud, vajas uusi juhte. Teatritraditsiooni asusid jätkama ja edasi viima igapäevaselt päevapiltniku tööd pidav Reinhold Sachker ning tema järel peentisleriks õppinud poolkutselise teatri looja August Wiera.

Vanemuise näitetrupp koosnes kuni 1906. aastani ainult asjaarmastajatest. Sama lugu oli ka enamiku lavastajate-näitejuhtidega. Lisaks teatri ajaloole jutustabki teatriajaloo väljapanek 19. sajandi lõpus elanud ja tegutsenud kuulsate näitlejate igapäevatööst näiteks rätsepa, raamatuköitja, kingsepa ja trükiladujana.

 

Ajutine näitus

Näitus uuendamisel.