Tartu Laulupeomuuseum on 19. oktoobril 2007. aastal asutatud Tartu Linnamuuseumi filiaal. Muuseum asub Vanemuise Seltsi endises majas, Jaama tänaval, Ülejõe linnaosas.

19. sajandi esimesel poolel klassitsistlikus stiilis ehitatud hoone on kultuurimälestis ning Eestile olulise tähendusega maja. Aastail 1870-1903 tegutses siin Vanemuise Selts, kes pani aluse eesti laulupidude traditsioonile. Hoones leidsid kodu ja korraldasid oma üritusi ka teised rahvuskultuuri kujunemist oluliselt mõjutanud ühendused: Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts.
1870. aasta jaanipäeval etendati siin Lydia Koidula rahvatükki “Saaremaa onupoeg”, millega pandi alus Eesti rahvuslikule teatrile. Hoonet ümbritsevas aias toimusid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Vanemuise Seltsi korraldatud rahvapeod, millest võttis parematel aastatel osa ligi 10 000 inimest.

1907. aastal ostis hoone ja krundi Tartu Eesti Lasteaia Selts ja majas alustas tööd esimene eesti rahvuslik lasteaed. Lasteaed tegutses hoones 1990. aastani – umbes kaheksakümmend aastat. Seejärel sai hoone taas teatriga seotud funktsiooni, olles Tartu lasteteatri, Tartu Teatrilabor, Tartu Emajõe Suveteatri koduks.

Muuseumi püsinäitus koosneb kahest osast. I korrusel saab vaadata näitust laupidude ajaloost ning III korrusel tutvuda eesti rahvusliku teatri sünnilooga.

Lisaks näitustele ja haridusprogrammidele pakub muuseum põnevaid huvitegevusi nii suuretele kui väikestele muusikasõpradele. Meie juures tegutsevad Tartu Laulupeomuuseum segakoor ja laste näitestuudio. Hoone üks tiib on Külliki Levini lauluaia päralt. Regulaarselt käivad muuseumi saalis harjutamas rahvatantsuansambli „Tarbatu” lasterühma noored tantsijad.

Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad lisaks Tartu Laulupeomuuseumile veel KGB kongide muuseum, Oskar Lutsu majamuuseum ja 19. saj. Tartu linnakodaniku muuseum.