Kunagisest Vanemuise seltsimajast, eesti laulupidude ja teatri hällist 10 aasta eest laulupeomuuseumiks renoveeritud hoones avati 110 aastat tagasi esimene eesti rahvuslik lasteaed. Siit on alguse saanud tee, mida lasteaiad ja lasteaednikud on käinud terve sajandi. Lasteaed tegutses Jaama 14 hoones 1988. aastani, seega kokku üle 80 aasta. Tartlaste mälus on Jaama 14 hoone talletunud eelkõige vana lasteaiana, kus veedetud aega lapsena, õpetajana, söögitädina, juhatajana. Muuseum on ette tänulik, kui olete nõus oma mälestusi ja fotosid meiega jagama.Rahvuslikult meelestatud haritlaskonna eestvedamisel asutati 1905. aastal Tartu Lasteaia Selts, mis avas sama aasta kevadel Eesti esimese rahvusliku suunitlusega lasteaia. Kaks suve töötas lasteaed Eesti Põllumeeste Seltsi ruumides Viljandi (praegu Jaan Tõnissoni) tänaval ja seejärel lühikest aega Tähe tänaval. 1907. aasta kevadel ostis selts annetuste ja laenu abil Vanemuise Seltsile kuulunud hoone ja avara aia Ülejõel Jaama 14. Mõne aasta eest toimunud tulekahju oli seltsimaja muutnud rusuhunnikuks, Vanemuise selts aga kolinud uude hoonesse südalinnas. Jaama tänava maja ja aed müüdi Jaan Tõnissoni ettepanekul lasteaiale. Kui varemed ostetud, algasid kiired ehitustööd. Suvise lasteaia avamisega polnud võimalik kaua oodata – „mängumuru” avati piduliku aiapeoga 21. mail 1907. Sama aasta septembriks oli hoone taastamine jõudnud sinnamaale, et vastu sai võtta 69 „talveaia” last. Aastatel 1910–1935 tegutses lasteaia juures ka vaeslaste varjupaik, tänases mõistes lastekodu. Lasteaed tegutses hoones terve nõukogude perioodi, kandes nimetust Tartu 3. lastaed. 1980. aastate lõpuks avariiohtlikuks muutunud hoone kandis Tartu linna 23. lasteaia nime.Käesoleva aasta 19. mail laulupeomuuseumis (Jaama 14) avatav näitus võimaldab tänapäeva lastel ja nende vanematel heita pilku mitmeid inimepõlvi tagasi lasteaias käinud laste ja seal töötanud õpetajate maailma. Milline oli laste igapäevaelu lasteaias 100 aga ka 30 aastat tagasi? Milline oli laste ja õpetajate igapäevaelu lasteaias, millised olid nende rõõmud, hirmud ja mured? Milliseid mänge mängiti? Kuidas kõht täis ja riided selga saadi? Milline oli lasteaiaõpetaja roll tolleaegse lapse elus ja eesti ühiskonnas?Kui te olete olnud seotud Jaama 14 lasteaiaga, palun jagage oma mälestusi meiega! Ootame muuseumisse arvutil või käsitsi kirja pandud lugusid, fotosid ja esemeid.Info:Kristiina TaelTartu Laulupeomuuseumi kuraatorkristiina.tael@katarina.ee