Katarina Vilberg ja tema „Savi Burg”

with Kommentaare pole

Seekordses blogipostituses kirjutame tähelepanuväärsest tartlasest ning temaga seotud asutusest. Katarina Vilberg (1858–1933) ja tema kuulus üliõpilaskodu, nn ”Savi Burg”, olid sajand tagasi üle Tartu tuntud. Tänapäeval peaks endise Savi Burgi aadressiks olema Kooli 19 (vana aadress Uus-Savi 4) ning tegu on tavalise kortermajaga.

Katarina Vilberg oli aktiivne seltskonnategelane, kes oli üks Tartu Naisseltsi tegevuse käimapanijaid. Ta panustas märkimisväärselt Vabadussõja ajal Ühistöö ja Punase Risti tegevusse. Üliõpilaskodu pidas ta ligi 25 aastat. Ajakiri “Eesti Naine” kirjutas Vilbergi mälestuseks 1934. aastal: “Need, kes “Savi Burgis” mõned aastad elanud on, ei unusta kunagi seda erksat vaimu, mille kehastajaks oli proua Vilberg ise. Alati noortega noor, alati elurõõmus pilk silmis, elujaatav sõna suus, nii ta liikus ise ja pani selles vaimus liikuma ka end ümbritseva hulga.”

Katarina Vilbergi lastest oli tuntuim rahva seas armastatud arst Martin Vilberg (1883–1932), kes sündis Põltsamaal, kus pereisa apteekriks oli. Martin Vilberg avaldas mitmeid populaarteaduslikke kirjatükke ajalehtedes ning oli I maailmasõja ning Vabadussõja ajal tegev Punases Ristis ja sõjaväe laatsarettides. Ta oli aktiivne kaitseliitlane ja Tartu Peetri koguduse nõukogu esimees.

Tartu Linnamuuseumi ekspositsiooni kuuluv Parrot’ sekretärkapp

Martin Vilbergil on otsene seos ka Tartu Linnamuuseumiga. Ta oli tegus vanavara kollektsionäär. Tema kogust pärineb näiteks Tartu Linnamuuseumi üks tähelepanuväärsemaid eksponaate – sekretärkapp, mille kinkis tsaar Aleksander I taasavatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile Georg Friedrich Parrot’le. Kuidas sattus 1802–1826 Tartus tegutsenud Parrot’ ampiirkapp Martin Vilbergi kodusesse kunstikogusse, seda muuseumitöötajad ei tea.

 

Käesoleva postituse peategelaseks on siiski Katarina Vilberg. Selleks, et teda võimalikult ehedalt meenutada, avaldame järgnevalt 1934. aasta 30. novembril Postimehes Katarina Vilbergi mälestuseks avaldatud artikli.

 

Peatükk üliõpilasromantikat kaob

Pr. Katarina Wilbergi surma puhul.

Teisipäeval paigutati Tartus maamulda pr. Katarina Wilberg (sünd. Jürmann), kes laupäeva õhtul suri ligi 75 eluaasta vanuses. Proua Wilberg oma „Sawi-Burgiga” on Tartu üliõpilastele populaarseks ja laialt tuntud inimeseks. Kadunu nimega on seotud ligi veerandsajand viimaseaegset üliõpilaselu ja ta on olnud koguni meie keskmise põlve haritlaskonnale emaks-kasvatajaks. Kuna kadunu oma elu wiimased 25 aastat oli elukutseline üliõpilaste pansionipidaja. Sellest 17 aastat on ta pidanud pansioni Uus-Sawi tän. 4, mida tuntakse üliõpilaste seas kuulsa „Sawi-Burgi” nime all. „Sawi-Burg” oli kahekordne elamu ja selles oli 28 üksiktuba, mis pr. Wilbergi poolt oli wälja üüritud peamiselt üliõpilastele. Tolles elurõõmsas „Burgis” on enamuses oma tudengielu kurbi ja lõbusaid tunde mööda saatnud EÜS’i mehi. Seal on olnud aga wäga palju ka teisi üliõpilasi ja wana „Sawi-Burg” on kannud koguni rahwuswahelise tudengiasutise ilmet.

Katarina Vilberg (istub) koos laste ja lastelastega. Paremal all tema vanim poeg Martin

Tolles „Sawi-Burgis” et walitsenud mitte selline olukord nagu mõnes teises pansionis, kus nõuti vaikust ja rahu. „Sawi-Burgis” oli sageli lõbusaid akadeemilise pere kooswiibimisi, kus isegi tantsiti ja sooritati muidki tudenginalju. Kõigele sellele elas „Burgi” valitsejatar Pr. Wilberg ise kaasa, kuna ta oli optimistlik ja wäga elurõõmus ning püüdis ka seda oma kaswandikudesse süwendada. Pr. Wilberg ei tahtnud pakkuda oma kaswandikkudele ainult ihutoitu. waid ta püüdis ka nende waimu toidu eest hoolitseda. Seks juhtis sageli õhtuti pr. Wilberg omawahel teravmeelseid waidlusi. „Burgis” arutati ikka ja alati läbi igasugused maailmaprobleemid, aga ka Tartu päewauudised ja päevakajad.

Oma kaswandikke püüdis pr. Wilberg ka toetada. Nii mõnigi kaswandik on oma kaswatajale jätnud „mälestuseks” mõne katmata arwe. „Sawi-Burgi” pansionist on läbi käinud rida meie praeguse awaliku elu tegelasi, nagu koolidirektorid A. Westholm, H. Kubbo, H. Karu, J. Roos, W. Nano, kirikuõpetajad J. Järwe, Aksel Kallas, arstidest Ojakär, Willemi j. t. Kuna „Sawi-Burgis” oli alati käimist ja elawat liiklemist, siis olid majauksed alati ka öösiti lukustamata olnud, et tudengirahwal ei oleks tarwis tülikaid wötmeid kaasas kanda. Kord enamlaste ajal oli aga maja kasvandikkude palitutest tühjaks tehtud. Siis tulnud ka maja lukustada, et edaspidi soowimatuid külalisi ära hoida. Need pole ainukesed juhtumid „Sawi-Burgis”.

Aastate kestel on seal nii mõnigi tudengielu suurem ja põnevam sündmus üle elatud. Nii seletab üks kaswandikkudest kirjanik G. Naelapea: „Sawi-Burg” oli sellepoolest hulvitaw, et ta oli näiliselt rahtvuswahelise ilmega, kuid tegelikult oli ta just rahvuslik pansion ja rahwuslaste kodu. „Burg” kujunes rahwusküsimuse ajal eesti seltskonna hääle „tegijaks”. Mis aga kõige olulisem „Burgi” ajaloos, on wabadussõja algus, kuna „Burgis” olewad kaswandikud olid enamuses ohwitserid ja astusid esimestena tegewasse wäkke. Enamlaste Tartu jõudmisel kujunes „Burg” sala kohtamispaigaks eesti ohwitseridele. Seal varjasid end erariietes Tartu kaitsewäe tolleaegsed tegelikud juhid. Ka oli „Burg” hiljem salaagentuuriks, kui enamlased Tartus olid. Nii pidi usutataw „Burgi” lähikonnas areteeritama punaste poolt, kuid tal õnnestus hoovi kaudu põgeneda ja hädaohust ka „Burgi” teenija kaudu informeerida. Võimalik, et „Burgis” ka relwi oli. Korduwalt käis „Burgis” side ohwitserkond. Asja awalikuks tulekul pidid „Burgi” ohwitserid linna laiali walguma.

 

— postituse autor on Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Ants Siim

 

Allikad

Järva Teataja, “Dr. M. Wilberg. Veresoon lõhkes peas”, 29.10.1932

Postimees, “Peatükk üliõpilasromantikat kaob. Katarina Vilberi surma puhul.”, 30.11.1933

Eesti Naine 1934/1 (116). Naiste ja kodude ajakiri. XI aastakäik

Postimees, Puusemp, E, „Juubilari varakamber on täis aardeid kiviajast peale”, 02.11.2005

https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/ab1c1415ec476b26422568d40052482e/ce64cfba8261c121c22579570038326f?OpenDocument (külastatud 24.10.2019)

Tartu Koguteos. Tartu linnauurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Lisa – Kaardid, plaanid, tabelid, 1927 (Tartu, Postimees) http://www.tartu.eu/grafo/index.php?ID=16