Tolles „Sawi-Burgis” et walitsenud mitte selline olukord nagu mõnes teises pansionis, kus nõuti vaikust ja rahu. „Sawi-Burgis” oli sageli lõbusaid akadeemilise pere kooswiibimisi, kus isegi tantsiti ja sooritati muidki tudenginalju. Kõigele sellele elas „Burgi” valitsejatar Pr. Wilberg ise kaasa, kuna ta oli optimistlik ja wäga elurõõmus ning püüdis ka seda oma kaswandikudesse süwendada. Pr. Wilberg ei tahtnud pakkuda oma kaswandikkudele ainult ihutoitu. waid ta püüdis ka nende waimu toidu eest hoolitseda. Seks juhtis sageli õhtuti pr. Wilberg omawahel teravmeelseid waidlusi. „Burgis” arutati ikka ja alati läbi igasugused maailmaprobleemid, aga ka Tartu päewauudised ja päevakajad.Oma kaswandikke püüdis pr. Wilberg ka toetada. Nii mõnigi kaswandik on oma kaswatajale jätnud „mälestuseks” mõne katmata arwe. „Sawi-Burgi” pansionist on läbi käinud rida meie praeguse awaliku elu tegelasi, nagu koolidirektorid A. Westholm, H. Kubbo, H. Karu, J. Roos, W. Nano, kirikuõpetajad J. Järwe, Aksel Kallas, arstidest Ojakär, Willemi j. t. Kuna „Sawi-Burgis” oli alati käimist ja elawat liiklemist, siis olid majauksed alati ka öösiti lukustamata olnud, et tudengirahwal ei oleks tarwis tülikaid wötmeid kaasas kanda. Kord enamlaste ajal oli aga maja kasvandikkude palitutest tühjaks tehtud. Siis tulnud ka maja lukustada, et edaspidi soowimatuid külalisi ära hoida. Need pole ainukesed juhtumid „Sawi-Burgis”.Aastate kestel on seal nii mõnigi tudengielu suurem ja põnevam sündmus üle elatud. Nii seletab üks kaswandikkudest kirjanik G. Naelapea: „Sawi-Burg” oli sellepoolest hulvitaw, et ta oli näiliselt rahtvuswahelise ilmega, kuid tegelikult oli ta just rahvuslik pansion ja rahwuslaste kodu. „Burg” kujunes rahwusküsimuse ajal eesti seltskonna hääle „tegijaks”. Mis aga kõige olulisem „Burgi” ajaloos, on wabadussõja algus, kuna „Burgis” olewad kaswandikud olid enamuses ohwitserid ja astusid esimestena tegewasse wäkke. Enamlaste Tartu jõudmisel kujunes „Burg” sala kohtamispaigaks eesti ohwitseridele. Seal varjasid end erariietes Tartu kaitsewäe tolleaegsed tegelikud juhid. Ka oli „Burg” hiljem salaagentuuriks, kui enamlased Tartus olid. Nii pidi usutataw „Burgi” lähikonnas areteeritama punaste poolt, kuid tal õnnestus hoovi kaudu põgeneda ja hädaohust ka „Burgi” teenija kaudu informeerida. Võimalik, et „Burgis” ka relwi oli. Korduwalt käis „Burgis” side ohwitserkond. Asja awalikuks tulekul pidid „Burgi” ohwitserid linna laiali walguma.
— postituse autor on Tartu Linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator Ants Siim
AllikadJärva Teataja, “Dr. M. Wilberg. Veresoon lõhkes peas”, 29.10.1932Postimees, “Peatükk üliõpilasromantikat kaob. Katarina Vilberi surma puhul.”, 30.11.1933Eesti Naine 1934/1 (116). Naiste ja kodude ajakiri. XI aastakäikPostimees, Puusemp, E, „Juubilari varakamber on täis aardeid kiviajast peale”, 02.11.2005https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/ab1c1415ec476b26422568d40052482e/ce64cfba8261c121c22579570038326f?OpenDocument (külastatud 24.10.2019)Tartu Koguteos. Tartu linnauurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Lisa – Kaardid, plaanid, tabelid, 1927 (Tartu, Postimees) http://www.tartu.eu/grafo/index.php?ID=16