Endine linnakirjanik Mika Keränen võttis muuseumiga ühendust ja pakkus lantimisülikonda. “See on selle nimi. Nimi tuleb landist, mida kannan alati selle ülikonnaga,” ütles Keränen. “Päriselt pole ma selle konkreetse ülikonnaga ühtegi naist võrgutanud, nii et … Loe rohkem
Järgneva postituse jaoks oleme välja valinud neli põnevat näidet Tartu arhitektuuripärandist, mille eeskujusid võib otsida väljastpoolt Tartut. 1. 1930. aastateks oli tõsiselt päevakorda kerkinud peamiselt tänapäevasel Vabaduse puiesteel tegutsenud üsna ebahügieeniliste toiduturgude koondamine ühe katuse … Loe rohkem
Vahil sündinud kooliõpetaja poeg Adalbert August Kirschenberg (eestindatult August Kirsimägi, eluaastad 1905-1933) sai tuntuks kirjanikuna. Ta oli 1920. aastate lõpu ja 1930. aastate alguse Tartus tuntud mees. Kirsimägi lõpetas 1925. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja … Loe rohkem
Ajal, mil enamik eestlasi peab vaid enda enda kodus aega veetma, kulub ära pilguheit ühte tähelepanuväärsesse mineviku Tartu kodusse. Käesolev blogipostitus läheb tagasi II maailmasõja eelsesse aega ja vaatab sisse Jaan Tõnissoni (1868-1941) ja tema … Loe rohkem
Tartu Linnamuuseumi ümbrusest maalis 1913. aasta Postimees pildi, mis on tänapäevaga võrreldes üsna kontrastne. Kas ka praeguse aja oludes enam Tartus sellist pilti näeb saab lugeja pärast alloleva artikliga tutvumist otsustada. Arvestades asjaolu, et Postimehe … Loe rohkem
Ado Grenzsteini välja antud ajalehe „Olevik” esimesest numbrist (ilmus 23. detsember 1881) alates kuulus lehe juurde “magus päevajutt”, mis kujutas endast humoristlikumas toonis vestet päevasündmustest. Paraku tuleb tõdeda, et mitmete heade omaduste kõrval polnud Grenzsteinil … Loe rohkem
Käesolev postitus on pühendatud Ferdi Sannamehe valmistatud skulptuuri „Ema lapsega” (TM 3757 K) jõudmisele Tartu Linnamuuseumisse ning endise Tartu linnapea Aleksander Tõnissoni 145. sünniaastapäevale. Tõnisson oli linnapea, kelle tegevuse jälgi võib rohkesti ka tänapäeva Tartu … Loe rohkem
