Äsjailmunud raamat „Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed“ sündis linnamuuseumi poolt aastatel 2015–2016 läbi viidud Üle Jõe kogukonnaprojekti tulemusena. Üle Jõe projektis lõid partneritena kaasa Rakendusliku Antropoloogia Keskuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi etnoloogid. Leides, et tegemist on … Loe rohkem
Ülejõe ajaloole pühendatud artiklite kõrval saab raamatust „Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed“ lugeda mälestusi ja mälupilte erinevatest aegadest. Enam kui 40 aastat Ülejõel elanud Vambola Nõmm (1930–1993) oli sündimisest saadik ülejõelane. Tema elu viimastel aastatel kirja pandud mälestuste … Loe rohkem
Tartu ajalooline Ülejõe on paljudele tartlastele, kes just ise pole ülejõelased ja keda asjatoimetused ega miski muu siia ei too, üsna vähe tuntud piirkond. Ülejõe on veidi salapärane ja peidetud osa Tartust, kuna palju sellest, mis siin on olnud ja … Loe rohkem
Muidu üldiselt rahulikku ja unist sõjaeelset Tartut raputasid 1935. aasta 17. augustil verised sündmused, millest räägiti veel pikalt hiljemgi. Poleks vale öelda, et toimus linnalahing, mille osapoolteks olid Tartu politsei ja mõrtsukast endine sõjaväelane Elmar Aleksander Voitk. Toona Lodja tänaval … Loe rohkem
Tartu Linnamuuseumi laulupidude teemalise fotokogu kõige väärtuslikumaks osaks võib lugeda 19. sajandi fotosid, seda nii foto- kui ka kultuuriloolise väärtuse poolest. Esimesest üldlaulupeost (1869) teadaolevaid fotojäädvustusi säilinud ei ole, kümme aastat hiljem toimunud teisest üldlaulupeost on Eesti Kirjandusmuuseumis säilinud Eduard … Loe rohkem
Tartu Rahvaülikooli juhi Maire Breede initsiatiivil jõudis Tartu Linnamuuseumisse Tartu Rahvaülikooli 30 aastast tegevust kajastav materjal, selle hulgas õlimaal Lennart Merist. Materjalide hulka kuulusid dokumendid, salvestused ja õlimaalid. Maalid on tehtud projekt nr. EV 100 vp17-124, raames. Tartu Rahvaülikool SA … Loe rohkem
1922. aasta 15. jaanuaril pidi Tartus „Bürgermusse” saalis toimuma rahvusvaheliselt tuntud kommunismilembese viiuldaja ja Lenini hea tuttava Eduard Sõrmuse (1878-1940) kontsert, mis tekitas Tartus palju furoori ning lõppes skandaaliga. Luunja vallas sündinud Sõrmust iseloomustati Nõukogude ajal kui „viiuldajat ja revolutsionääri”. … Loe rohkem
Kindel koht laulupidude ajaloos oli ka einelaulal, kus nii publik kui peost osavõtjad said soodsalt keha kinnitada. 1920.-1930. aastate Tartu laulupidudel oli puhvet naiskodukaitse korraldada, ning mõnikord juhtus, et tänu halvale ilmale oli einelauas sama palju inimesi kui kontserte … Loe rohkem
Täna, 13. veebruaril tähistame rahvusvahelist raadiopäeva. Selleks puhuks oleme välja otsinud huvitava loo ajast, mil raadio oli midagi väga uudset. Aadressil Maarjamõisa 24 asus enne II maailmasõda kohvik-söögisaal Weroonika, mille pidajateks olid kuulsa lasteraamatute illustraatori Ilon Wiklandi vanavanemad Nikolai … Loe rohkem
Riia tänava maja suvise suurpuhastuse ajal tuli panipaigast välja üks pappkast, mis sisaldas esmapilgul vaid vanu ajaleheväljalõikeid. Tähelepanelikumal läbivaatamisel tuli päevavalgele ka muid huvitavaid pabereid ja dokumente, millest teile käesoleval aastal räägime. Kuna 7.jaanuaril tähistame Oskar Lutsu 132. sünniaastapäeva, sobib … Loe rohkem
