Blogi

Järgneva postituse jaoks oleme välja valinud neli põnevat näidet Tartu arhitektuuripärandist, mille eeskujusid võib otsida väljastpoolt Tartut. 1. 1930. aastateks oli tõsiselt päevakorda kerkinud peamiselt tänapäevasel Vabaduse puiesteel tegutsenud üsna ebahügieeniliste toiduturgude koondamine ühe katuse … Loe rohkem

Vahil sündinud kooliõpetaja poeg Adalbert August Kirschenberg (eestindatult August Kirsimägi, eluaastad 1905-1933) sai tuntuks kirjanikuna. Ta oli 1920. aastate lõpu ja 1930. aastate alguse Tartus tuntud mees. Kirsimägi lõpetas 1925. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja … Loe rohkem

Ajal, mil enamik eestlasi peab vaid enda enda kodus aega veetma, kulub ära pilguheit ühte tähelepanuväärsesse mineviku Tartu kodusse. Käesolev blogipostitus läheb tagasi II maailmasõja eelsesse aega ja vaatab sisse Jaan Tõnissoni (1968-1941) ja tema … Loe rohkem

Tartu Linnamuuseumi ümbrusest maalis 1913. aasta Postimees pildi, mis on tänapäevaga võrreldes üsna kontrastne. Kas ka praeguse aja oludes enam Tartus sellist pilti näeb saab lugeja pärast alloleva artikliga tutvumist otsustada. Arvestades asjaolu, et Postimehe … Loe rohkem

Ado Grenzsteini välja antud ajalehe „Olevik” esimesest numbrist (ilmus 23. detsember 1881) alates kuulus lehe juurde “magus päevajutt”, mis kujutas endast humoristlikumas toonis vestet päevasündmustest. Paraku tuleb tõdeda, et mitmete heade omaduste kõrval polnud Grenzsteinil … Loe rohkem

Käesolev postitus on pühendatud Ferdi Sannamehe valmistatud skulptuuri „Ema lapsega” (TM 3757 K) jõudmisele Tartu Linnamuuseumisse ning endise Tartu linnapea Aleksander Tõnissoni 145. sünniaastapäevale. Tõnisson oli linnapea, kelle tegevuse jälgi võib rohkesti ka tänapäeva Tartu … Loe rohkem

20. sajandi esimestel aastatel kasvas Karlova eeslinna hoogsasti. Väljaehitamisel oleva linnaosa kitsastesse üürikorteritesse kolisid peamiselt eestlastest lihttöölised. Loomulikult oli ka paremal järjel ettevõtjaid ja majaomanikke, kes reeglina hõivasid endale kuuluvates majades esinduslikumad korterid. Üldiselt tähendas … Loe rohkem

                  Käesolev blogipostitus tutvustab 1920.–1930. aastatel Tartusse Raadile ehitatud kolme tähelepanuväärset hoonet, mis kõik omasid algselt sõjaväelist otstarvet. Nendeks hooneteks on Roosi tänava ääres asuvad kaks lennukiangaari … Loe rohkem

Karl Gustav Reinhold (1875–1943) oli II maailmasõja eelses Tartus palju kõneainet pakkunud ettevõtja. Ta pärines Tartu lähedalt Vesneri külast vaesest taluperest. Tartusse tuli ta kellassepa õpipoisiks. Pikapeale suutis ta jõuda heale järjele. Ta asutas Tartusse … Loe rohkem

Suure kultuurihoone ehitamine on Tartus päevakorral olnud aastaid, samas hoolimata suurtest plaanidest pole teostuseni jõutud. Juba enam kui 90 aastat tagasi mõeldi Emajõe Ateenas sarnaseid mõtteid. Järgnev blogipostitus kirjeldab Vabadussõjas langenute mälestamiseks plaanitud kultuurihoone rajamise … Loe rohkem

Toome lugejani muutmata kujul artikli Postimehest, mis ilmus 1926. aastal 5. detsembril. Artikkel kirjeldab 1926. aastal Tartu koole raskelt tabanud nakkushaiguste lainet ning koolide sulgemise teemalist arutelu. 1926/1927 talvel haigestus grippi hinnanguliselt 30% Tartu õpilastest. … Loe rohkem

Urmas Kruuse andis keskaja stiilis rõivakomplekti Tartu linnamuuseumile Riigikogu liige ja Tartu endine linnapea Urmas Kruuse andis täna Tartu linnamuuseumi kogusse üle talle Hansapäevadeks valmistatud keskaja stiilis rõivakomplekti. Terviklik komplekt keskaja stiilis riideid valmistati Urmas … Loe rohkem

Seekordses blogipostituses kirjutame tähelepanuväärsest tartlasest ning temaga seotud asutusest. Katarina Vilberg (1858–1933) ja tema kuulus üliõpilaskodu, nn ”Savi Burg”, olid sajand tagasi üle Tartu tuntud. Tänapäeval peaks endise Savi Burgi aadressiks olema Kooli 19 (vana … Loe rohkem

Suve hakul käisid Oskar Lutsu majamuuseumis loovkirjutamise aines raames külas Nõo põhikooli noored, kelle mõtteid nüüd blogiformaadis jagame.   Lilian, 9. klass Majast, kus viibime, õhkub elutarkuse hõngu. Trepid nagisevad, tapeedid on pleekinud ja aknad … Loe rohkem

Äsjailmunud raamat „Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed“ sündis linnamuuseumi poolt aastatel 2015–2016 läbi viidud Üle Jõe kogukonnaprojekti tulemusena. Üle Jõe projektis lõid partneritena kaasa Rakendusliku Antropoloogia Keskuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi … Loe rohkem

Ülejõe ajaloole pühendatud artiklite kõrval saab raamatust „Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed“ lugeda mälestusi ja mälupilte erinevatest aegadest. Enam kui 40 aastat Ülejõel elanud Vambola Nõmm (1930–1993) oli sündimisest saadik ülejõelane. Tema elu … Loe rohkem

Tartu ajalooline Ülejõe on paljudele tartlastele, kes just ise pole ülejõelased ja keda asjatoimetused ega miski muu siia ei too, üsna vähe tuntud piirkond. Ülejõe on veidi salapärane ja peidetud osa Tartust, kuna palju sellest, … Loe rohkem

Muidu üldiselt rahulikku ja unist sõjaeelset Tartut raputasid 1935. aasta 17. augustil verised sündmused, millest räägiti veel pikalt hiljemgi. Poleks vale öelda, et toimus linnalahing, mille osapoolteks olid Tartu politsei ja mõrtsukast endine sõjaväelane Elmar … Loe rohkem

Tartu Linnamuuseumi laulupidude teemalise fotokogu kõige väärtuslikumaks osaks võib lugeda 19. sajandi fotosid, seda nii foto- kui ka kultuuriloolise väärtuse poolest. Esimesest üldlaulupeost (1869) teadaolevaid fotojäädvustusi säilinud ei ole, kümme aastat hiljem toimunud teisest üldlaulupeost … Loe rohkem

Tartu Rahvaülikooli juhi Maire Breede initsiatiivil jõudis Tartu Linnamuuseumisse Tartu Rahvaülikooli 30 aastast tegevust kajastav materjal, selle hulgas õlimaal Lennart Merist. Materjalide hulka kuulusid dokumendid, salvestused ja õlimaalid. Maalid on tehtud projekt nr. EV 100 … Loe rohkem

1922. aasta 15. jaanuaril pidi Tartus „Bürgermusse” saalis toimuma rahvusvaheliselt tuntud kommunismilembese viiuldaja ja Lenini hea tuttava Eduard Sõrmuse (1878-1940) kontsert, mis tekitas Tartus palju furoori ning lõppes skandaaliga. Luunja vallas sündinud Sõrmust iseloomustati Nõukogude … Loe rohkem

  Kindel koht laulupidude ajaloos oli ka einelaulal, kus nii publik kui peost osavõtjad said soodsalt keha kinnitada. 1920.-1930. aastate Tartu laulupidudel oli puhvet naiskodukaitse korraldada, ning mõnikord juhtus, et tänu halvale ilmale oli einelauas … Loe rohkem

Täna, 13. veebruaril tähistame rahvusvahelist raadiopäeva. Selleks puhuks oleme välja otsinud huvitava loo ajast, mil raadio oli midagi väga uudset.   Aadressil Maarjamõisa 24 asus enne II maailmasõda kohvik-söögisaal Weroonika, mille pidajateks olid kuulsa lasteraamatute … Loe rohkem

Riia tänava maja suvise suurpuhastuse ajal tuli panipaigast välja üks pappkast, mis sisaldas esmapilgul vaid vanu ajaleheväljalõikeid. Tähelepanelikumal läbivaatamisel tuli päevavalgele ka muid huvitavaid pabereid ja dokumente, millest teile käesoleval aastal räägime. Kuna 7.jaanuaril tähistame … Loe rohkem

Head uut aastat, armsad sõbrad! Tänapäeval saadame tervitusi tehniliste vidinate ja uue meedia vahendusel, aga vana aja inimesed kirjutasid paberile ning aasta lõppedes oli kombeks saata jõulu- ja uusaastatervitusi. Need, kes jälgivad Oskar Lutsu majamuuseumi … Loe rohkem

Üle pika aja paneme taas kätte valged puuvillkindad ja võtame järgmisest ümbrikust välja kollakaks tõmbunud postkaardi suuruse foto, millel on kujutatud käe alt kinni hoidvat naist ja meest, kes jalutavad kividega sillutatud rajal, taamal liiv, … Loe rohkem

Sellenädalane blogipostitus ei räägi ei Tartust ega selle ajaloost, vaid muuseumirahva kokkusaamisest Uus-Meremaal (edaspidi kasutan lühendit UM). Kuna nimetatud sihtkoht asub Eestist kaugel ja sinna sattumine pole igapäevane, siis kirjutan konverentsist, millel osalesin, kuid enam … Loe rohkem

Käesolevas postituses toome ära kaks 1938. aasta detsembris Postimehes ilmunud arvamusartiklit. Toona tekitas mitmetele tartlastele meelehärmi üks kirstuäri, mis oli end hiljuti Ülikooli tänava ja Suurturu nurgal asuvas majas sisse seadnud keset pulbitsevat elu ja … Loe rohkem

Täna võtame kinnastatud käega happevabast paberist valmistatud ümbrikust välja järgmise Lutsudele kuulunud pildi. Pisikesel 1948. aasta kevadel tehtud kolletanud fotol on kujutatud Valentina ja Oskar Lutsu Riia tänava kodu aias raagus põõsaste-puude taustal. Vanapaar istub … Loe rohkem

Õlgpeigmeesteks kutsuti vanasti kelmidest meesterahvaid, kes meelitasid abielulubadustega lihtsameelsetelt naisterahvastelt ning nende perekondadelt välja raha, väärtasju ja muid hüvesid. Õlgpeigmehed reeglina kadusid ära siis, kui pruudil oli varandus otsas või kui surve altari ette astumiseks … Loe rohkem

Tormiks paisuvate tuuleiilide ja märgade helvestega on saabunud taaskord hingedeaeg. Ehk on siinkohal õige aeg heita pilk ühele vanale ja seni avalikkuse eest varjul olnud fotole, mis viib meid hingedekuusse 133 aastat tagasi. Foto pärineb … Loe rohkem

Fotograafia leiutamine, kui inimene õppis aega peatama, hetke pildile püüdma ja seda jäädvustama, muutis maailma. Kuid mis saab neist kinnipüütud hetkedest? Fotod, mis jäävad pelgalt albumilehtedele, kolletavad karpides või on krüpteeritud tänapäevaste seadmete mälukaartidele, on … Loe rohkem

Tartu Linnamuuseum ja tema sõsarmuuseumid – Laulupeomuuseum, Lutsu majamuuseum, Linnakodaniku muuseum ja KGB kongide muuseum – hakkasid nüüd üheskoos ka blogi pidama. Avaldame jutte ja katkendeid huvipakkuvatest ajaloosündmustest, aga ka muuseumi toimetamistest ja  tegevustest. Loodame, … Loe rohkem