37. Tartu linnaajaloo päev “Mitut usku Tartu: Eesti usu 100 nägu”

with Kommentaare pole

25. oktoobril toimub Tartu Linnamuuseumis 37. Tartu linnaajaloo päev, mis kannab tänavu pealkirja “Mitut usku Tartu: Eesti usu 100 nägu”.

Sel kevadel avati Tartu Linnamuuseumis Tartu usuelu tutvustav näitus “Mitut usku Tartu: kirikust kristallipoodi”. Tegu on erilise näitusega, kuna muuseumides ei korraldata usuteemalisi väljapanekuid just sageli. Usust rääkimiseks on aga põhjuseid küllaga. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele Eestist kui religioonikaugest riigist, on usuelu siin kirev ja dünaamiline ning traditsiooniliste peavooluliikumiste kõrval tegutsevad aktiivselt ka erinevad alternatiivsed kogukonnad. 

Siinse religioosse olukorra kirevus tuleb vaatluse alla 37. Tartu linnaajaloo päeval “Mitut usku Tartu: Eesti usu 100 nägu”. Võttes vaatluse alla Eesti usuelu viimase saja aasta vältel, pööratakse konverentsil tähelepanu nii üldistele suundumustele kui ka erinevatele alternatiivsetele liikumistele ning praktikatele.

 

Päevakava:

10.30–11.00 Tervituskohv

11.00–11.10 Tervitussõnad

 

11.10–11.40 LEA ALTNURME “Eestlaste religioossus usulises pöördes”

Pöörde vedajaks on mitu samaaegset protsessi. Kõige määravamaks on ilmselt olnud suund organiseeritud, st kiriklikult-koguduslikult religioonilt individuaalsele religioossusele, mille tulemusena on usuline maastik mitmekesistunud ning sajandeid domineerinud kristlikule mõttemaailmale on lisandunud mitmeid teisi. Enne religioosse mitmekesisuse suurenemist 20. sajandi lõpus toimus Eesti ühiskonna tugev sekulariseerimine mainitud sajandi keskel, mis omakorda on soodustanud uute religioonivormide tulekut ja levikut Eestis. Näiteks on modernseid ja postmodernseid väärtusi ja narratiive kandvad sekulaarsed maailmavaated olnud hea pinnas uue vaimsuse subkultuuri laienemisele, kuna see kinnistub just nende toel. Individuaalsetest valikutest sõltub religioosse maastiku edasine kujunemine. Mis aga suunab omakorda neid valikuid? Mida eelistatakse? Miks? Millised on antud olukorras traditsioonilise kristluse võimalused püsida? Milles seisnevad teiste religioonivormide eelised? Vastused neile küsimustele pole kindlasti ühesed. Nende ammendavus sõltub sellest, kui palju vaatenurki me suudame antud teemal avada.

 

11.40–12.10 SIIM LILL “Modernistliku luule esoteerilised juured. Ernst Enno näitel”

Suur modernist William Butler Yeats ütles, et ilma maagiapraktikateta ei oleks olnud ka tema loomingut. Fernando Pessoa astroloogia- ja esoteerikahuvi on teada-tuntud. Charles Baudelaire ammutas inspiratsiooni inglitega suhtlevalt Emmanuel Swedenborgilt. Meie oma Henrik Visnapuu ihales teosoofide juurde ja kui pöörata pilgud põhjanaabrite kirjandus- ja kunstiellu, siis sealne flirt esoteerikaga tegi meile silmad ette.

Ernst Enno, meie modernistliku luulekeele juurutaja, jäi omal ajal peenete avangardistide hambusse ja sestap ei sära ta praegu koolilaste peades suure modernistina, kes ta tegelikult oli. Olgugi luuleteemadeks siinne loodus, jumalikud ilmingud ja muu kodukootu – vähe erost ja mürtsu. Hoolimata sellest on ta keel selge ja täpne, modernne. Enno elu nagu Yeatsigi oma ei saa esoteerilisest maailmast lahutada. Oma ettekandes visandangi põgusalt, mida see esoteerika tolle aja kontekstis tähendas ja mis moel see kirjanduselu, eriomaselt Enno näitel, mõjutas.

 

12.10–12.40 IMMANUEL VOLKONSKI “Põrandaalune usuelu Eestis 1970.–80. aastatel”

Religioon kui ebanõukogulik kodanliku aja jäänuk pidi läbi nõukogude perioodi rinda pistma erinevate repressioonide ja kitsendustega, sealhulgas tsensuuriga. Üldlevinud seisukoha järgi oli igasuguse religioosse kirjanduse väljaandmine nõukogude perioodil keelatud. Selline mulje võib kergesti jääda, kui võtta aluseks nõukogude aja üldine religioonivaenulik hoiak. Kuid nii nagu ei olnud nõukogude aeg monoliitne ja muutumatu, ei olnud seda ka nõukogude tsensuur.

Nagu näitab lähem uurimine, eksisteeris hoolimata tsensuurist ja usklike õigusi piiravast ususeadustikust üllatavalt palju halle alasid, mis ühelt poolt võimaldas tsensuurist nö seaduslikult mööda minna, ent teisalt nõudis ülimat konspiratiivsust, võimaldades olukorra, kus asjassepühendatud ringkondades liikus vaimulikku kirjandust lausa massiliselt ning aset leidsid regulaarsed noortelaagrid.

Ettekanne tutvustab 1970.–1980. aastate Nõukogude Eesti kristlaskonna põrandaalust tegevust, andes ühelt poolt ülevaate religioossetest tegevustest ja kirjanduse trükki ja levitamist mõjutanud seadustest ja praktikatest, teisalt kirjeldades erinevate usuliikumiste meetodeid nendega toimetulekul.

 

12.40–13.10 TOOMAS ABILINE “Spiritism ja selle harrastajad Eestis 1918–1940”

Ettekanne annab ülevaate moodsa spiritismi tekkimisest ja levikust USA-s ning Euroopas 19. sajandi II poolel, spiritismi põhiõpetustest ning nende jõudmisest Eestisse. Ettekandes tuleb juttu vene esimesest naisulmekirjanikust Vera Krõžanovskajast (1861–1924), kirjanikunimega Rochester, kes väitis end olevat meediumi ja automaatkirjutaja. Oma romaanid olevat ta kirjutanud transi seisundis, pannes kirja teksti, mida dikteeris 17. sajandil elanud inglise poeedi, Rochesteri krahvi John Wilmoti vaim.Oma viimased eluastad veetis Vera Krõžanovskaja Tallinnas suures vaesuses ning suri siin 1924. aastal, maetud on ta Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Spiritismi harrastajaid oli perioodil 1918–1940 üllatavalt palju. Tuntuimatest nimetame kunstnik Helmi Reiset, kes oli spiritismiga puutunud kokku Dresdenis ja Pariisis kunstiõpingute ajal ning Kuressaare automaatkirjutajat ja „vaimude sekretäri“ Ernst Heinrichseni; lähemalt tuleb juttu ka Eesti Metapsüühilise Seltsi spiritismi sektsiooni eksperimentidest, samuti Psüühiliste Uuringute Seltsi uuringutest Tallinna tuntuimas „kummitusmajas“ Lühike jalg 9, mille põhjal valmis ka trükis „Das Haus am Kurzen Domberg“. Spiritismi õpetuse levikul oli kindlasti oluline roll reinkarnatsiooni teooria juurdumisel eestlaste maailmavaates.

 

 

13.10–14.10 lõuna (omal käel)

 

 

14.10–14.40 NELE DRESEN “Muinsuskaitseklubi Tõlet (1987–1995): visioon Eesti rahvale”

Aastad 1987–1991 tähistavad Eesti ühiskonnas murranguperioodi. Nõukogude impeeriumit kooshoidva süsteemi murenemine viis 1980ndate teisel poolel liberaliseerumise ja karmide normide lõdvenemiseni. Protsessiga kaasnev vabadusetunne ärgitas meeletu intensiivsusega rääkima, lugema ja tegema kõike seda, mida varem ei tohtinud või ei julgetud teha või mida tehti põranda all. Vabadusetundest kantuna tabas Eestit suur organiseerumise laine, mille üheks väljendusvormiks oli muinsuskaitseliikumine ning muinsuskaitseklubisid koondava Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) loomine. Üheks EMSi alla kuuluvaks muinsuskaitseklubiks oli 1987. aastal loodud Tõlet. Klubist kujunes tihedalt kooskäiv organisatsioon, mis lisaks kultuuripärandi uurimisele ja propageerimisele võttis aktiivselt sõna ka teistel eesti kultuuri ning ühiskonda puudutavatel teemadel. Sõnavõttudes peegelduvad ideed kultuuri ja ühiskonna arengust olid nii mõnigi kord vastuolus tollal levinud suundumustega.1980.–90ndate segasel üleminekuperioodil, kus üks ühiskond oli kokku kukkunud, aga uus ei olnud veel välja kujunenud, pakkusid tõletlaste ideed alternatiivset visiooni Eestile. Milles täpselt needalternatiivsed arusaamad seisenesid,ettekandes juttu tulebki.

 

14.40–16.00 KAAREL KUURMAA “Religioonist eesti dokumentaalfilmis”

Dokumentalistika eristub teistest kino väljendusvahenditest, sest tema suhe maailmaga jätkub ka väljaspool salvestatud kaadreid ning on jätkuvalt elav ka pärast filmi enda lõppu. Tõsielufilmi “lõpp” on kõigest üks lävi igavesti muutuvatele protsessidele, milles meie ja meid ümbritsev maailm võtavad oma kuju. Dokumentaalfilm seega ühtaegu nii jäädvustab kui loob maailma ja sellise kunstiliigina on ta unikaalne, eriline ja tähelepanuvääriv. Üks osa temast liigitub vabalt ajakirjanduse alla ning teine poolus jõuab pigem näitamisele kunstisaalidesse. Keskpõrandal kohtub aga meid ümbritsevat elu jäädvustav filmikunst tegelikkusega, millest režissöörid oma nägemuse järgi lugusid vormivad, mis osalevad hiljem omakorda dialoogis ühiskonnaga nii kinolinal kui väiksematel ekraanidel.

Ettekandes räägitakse religioonist Eesti dokumentalistikas, tuues näiteid nii Nõukogude perioodi ateistliku propaganda ideoloogilisel lainel valminud kui iseseisvuse taastamise vabameelsuse tuultes sündinud filmidest. Põhjalikumalt keskendub ettekanne 2010. aastal alanud kümnendile ning viimastel aastatel loodud filmide analüüsile.

 

16.00–16.30 REET HIIEMÄE “100 usundit ja vaimset õpetust maailma kõige vähemreligioosses riigis”

Ettekanne põhineb intervjuudel ja muul tekstimaterjalil, mille kogusin 2018.–2019. aastal, kirjutades raamatut saja vaimsuse ja religioossuse avaldumisvormi kohta Eestis. Laekunud materjal peegeldab hästi vaimsusega seotud trende ja transformatsioone riigis, mida on meedias korduvalt tituleeritud Euroopa või isegi maailma kõige vähemreligioosseks paigaks. Pakkudes rea juhtumianalüüse (nt paroodiareligioonid, saunarituaalid, MMS-i kasutamine),puudutan mõningaid Eesti nüüdisvaimsuse iseloomulikke jooni (nt ühelt poolt ritualiseeritud ja re-müstifitseeritud elulaadide ja mõtestamisviiside otsingud, teisalt pragmaatilise suunitlusega võtted konkreetsete igapäevaprobleemide lahendamiseks). Osutan tänapäeva vaimsusele omaste nn voolavustrendide valguses muuhulgas religioossete vahelduv- ja mitmikidentiteetide fenomenile, näiteks globaalsete elementide kombineerimisele piirkondlike uskumustega (nagu nt põlise maausu elementide sidumine karma ja reinkarnatsiooni terminoloogiaga) või avalike konfliktide ja privaatsete sümbiooside juhtumitele teadusliku ja religioosse maailmavaate kõrvutamisel ja ühitamisel.

 

20.00–… Linnaajaloo päeva järelpidu “Püha müristus” Kirjanduse Maja keldris asuvas kultuuriklubis (Vanemuise 19). Sissepääs 3 eurot (sularahas)

 

Linnaajaloo päev toimub Tartu Linnamuuseumi saalis (Narva mnt 23). Osalemine tasuta. Eelregistreerumine pole vajalik.

 

Ettekandepäeva ja järelpeo “Püha müristus” tegemistel tasub silma peal hoida ka Facebookis.

 

Lisainfo: Tartu Linnamuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja, Tartu Ülikooli religiooniuuringute doktorant Nele Dresen, 746 1902, nele.dresen@katarina.ee

Ettekannete annotatsioonid .pdf formaadis

Päevakava .pdf formaadis