14. juuni on leinapäev

with Kommentaare pole
Fotol mälestuskivi küüditatuile Turu tänava ääres endisel Tartu sadama raudtee alal. Seal seisnud rongid tähendasid paljudele tartlastele pika kannatustetee algust. Allikas: Tartu Linnamuuseum.

14. juunil 2020 möödub 79 aastat juuniküüditamisest. Tegu oli nõukogude võimu massioperatsiooniga, mille eesmärk oli vastokupeeritud Eestis lämmatada juba eos võimalikku ühiskondlikku vastupanu kogu maa sovetiseerimisele, taltsutada ja suruda tõrksaid allumisele ulatusliku terroriga ning samas puhastada välja „vaenulik element” nõukogude tagalast, kui peaks puhkema suurriikide vaheline sõda. Löögi alla ei sattunud ainult Eesti, vaid taolisesse „puhastusoperatsiooni” olid haaratud ka Nõukogude Liidu poolt anastatud nii Läti ja Leedu kui ka Valgevene ning Ukraina lääneoblastid.

Selle inimsusvastase ning kuritegeliku operatsiooni ettevalmistused algasid juba 1940.–1941. aasta talvel. Kogu ettevõtmine oli orkestreertitud Moskvast kõige kõrgemal tasemel ning koha peal viisid vägivallaaktsiooni ellu n-ö „troikad” ehk kolmikud, kuhu kuulusid esindajad riikliku julgeoleku ning siseasjade komissariaadist ning kommunistlikust parteist.

Küüditamisrong Eestis 1941. a juunis. Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Eestis oli küüditatute väljasaatmiseks varutud 490 vagunit ning inimeste peale laadimine – arreteeritud perekonnapead ning naised-lapsed eraldi – loomavagunitesse toimus paljudes sõlmpunktides üle Eesti. Kokku küüditati Eestist umbes 10 000 inimest. Arreteeritud, keda oli üle 3000, saadeti vangilaagritesse, kus enamik lühikese aja jooksul hukkus. Ülejäänud, st naised ja lapsed, saadeti Siberisse asumisele ning sealgi tegi külm, raske töö ning nälg kohutavat hävitustööd.

Tartus juhiti rahuliku elanikkonna vastu suunatud operatsiooni „hallist majast”, kus peale 1940. a toimunud natsionaliseerimist alustas tegevust ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakond. Osakonna juhtimisel küüditati Tartu linnast 1941. a juuni keskel Siberisse 630 inimest, tuntuimad neist omaaegne linnapea Jaan Kriisa, professor Karl Saral, advokaat Teodor Kanemägi, kolonel Hugo Kulbok ja Julius Kuperjanovi lesk Alice Kuperjanov. Samuti saadeti välja „halli maja” endine omanik ja tuntud ärimees Oskar Sõmermaa koos perekonnaga. Oskar suri 1943. a Sosva vangilaagris, tema pere küüditati Tomski oblastisse.

Tänapäeval asub „halli maja“ keldris asub KGB kongide muuseum. Muuseum mälestab kõiki juuniküüditamise ohvreid ning ootab huvilisi muuseumisse ekspositsiooniga tutvuma T–L kell 11–17.