Blogi

Alates 8. maist on Oskar Lutsu majamuuseumis avatud näitus “Juhan Peegel 100”.

19. mail tähistame Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlase, akadeemiku ning kirjaniku Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva. Saaremaal sündinud mees oli põline tartlane ja Tartu ülikooli auväärne õppejõud, ajakirjandusosakonna looja. Oskar Lutsuga puutus Juhan kokku Postimehe toimetuses töötades ja Peeglite perekond elas mõned aastad Lutsude majas üürnikuna. Oskar Lutsu majamuuseumi elutoas ülespandud näitus põhineb kolleegide, kaasteeliste, pereliikmete ja kunagiste üliõpilaste mälestustel. Näituse märksõnadeks Juhani huumorimeel ja heatahtlikkus. Muuhulgas on välja pandud mõned ajakirjanduskorüfeele kuulunud esemed.

Lisainfo:
Meeli Väljaots
Tartu Linnamuuseum
Oskar Lutsu majamuuseumi kuraator
Tel 746 1900, 5810 9397

Tartu Linnamuuseumi näitus „Mitut usku Tartu: kirikust kristallipoodi” tutvustab Tartu kirevat usuelu, keskendudes eeskätt uutele ja alternatiivsetele usulistele liikumistele ning vaimsetele praktikatele. Usuliste liikumiste teket ja arengut vaadeldakse läbi kolme perioodi: Eesti vabariigi algusaeg, nõukogude aeg kuni 1980ndate alguseni ning periood 1987. aasta usubuumist tänapäevani. Näitusel tuleb muuhulgas juttu sellest, kuidas vabariigi algusajal said haritlaskonnas populaarseks spiritualism, Ida usundid ja teosoofia, mil moel püüdis nõukogude võim usku ühiskonnast välja juurida ning kui kirev ja mitmetahuline on Tartu usuelu tänapäeval.

Kuraatorid: Nele Dresen, Silver Kaldma, Siim Lill
Kujundus: Maarja Meeru (Teater Vanemuine)

Näitus on avatud 22. mai – jaanuar 2020 Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23).
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Alates 13. juunist on 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus “Valve Janovi harjutused kuuvalgel”.

Näitusele tulevad kunstiühingu “Pallas” liikme Valve Janovi tööd. Näituse koostaja on Enn Lillemets.

Valve Janov (1921–2003) oli Tartu kunstnik, kes oli kunstiühingu “Pallas” üks taastajaid ja kauaaegne juhatuse liige. Ta õppis aastatel 1939–1948 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tartu Riiklikus kunstiinstituudis. Temma õppejõududeks olid näiteks Johannes Võerahansu, Elmar Kits ja Ado Vabbe.

Näitus on avatud kuni 22. septembrini. Linnakodaniku muuseum on avatud K–L kell 11–17 ja P 11–15.

Juuniküüditamise mälestuspäeval avatakse KGB kongide muuseumis näitus „Reinhard Heydrichi atentaat – holokausti arhitekti surm“.

Tänavu möödub juuniküüditamisest 78 aastat. 14.–17. juunil 1941 sunniti võõrvõimude poolt oma kodudest lahkuma rohkem kui 10 000 eestimaalast. Nende teekond viis kaugele Siberisse, kust paljud enam kunagi tagasi ei tulnud.

14. juunil, Eesti lähiajaloo ühe traagilisema sündmuse mälestuspäeval kutsub KGB kongide muuseum kõiki huvilisi kell 12.30 uue näituse „Reinhard Heydrichi atentaat – holokausti arhitekti surm“ avamisele.

Praha Sõjaajaloo Instituudi poolt koostatud näitus viib külastaja Teise maailmasõja aegsesse sakslaste poolt okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 1942. aastal läks seal Tšehhi langevarjurite eestvedamisel käiku operatsioon koodnimega „Antropoid“, mille käigus sooritati atentaat ühele Kolmanda Reichi kardetumale mehele SS Obergruppenführer Reinhard Heydrichile. Näitus räägib Teise maailmasõja aegse okupeeritud Euroopa ühe tähelepanuväärsema vastupanuakti motiividest, ettevalmistamisest, sündmuste käigust ja nende julmadest tagajärgedest.

Näituse Eestisse toomisel aitasid lisaks Praha Sõjaajaloo Instituudile kaasa veel Tšehhi Vabariigi Välisministeerium, Tšehhi Vabariigi Suursaatkonnad Eestis ja Leedus ning Eesti Sõjamuuseum. Näitus jääb Tartu KGB kongide muuseumis avatuks kuni 2019. aasta oktoobrini.

14. juunil kell 12.30 algaval avamisel pakutakse kohvi ja suupisteid ning tutvustatakse huvilistele näitust.

Terve päeva jooksul on sissepääs KGB kongide muuseumisse kõigile tasuta.

Lisainfo:Silver Kaldma
KGB kongide muuseumi kuraator
+372 56489813
silver.kaldma@raad.tartu.ee

Alates 20. juunist on Tartu Laulupeomuuseumis avatud uus püsinäitus “Oma viisi hoides”.

Mis teeb üheslaulmise nii vägevaks? On see ühine mõte, mis väljendub tuhandetelt suudelt kõlavas lauluviisis, armastus pikaealise traditsiooni vastu või hoopis laulukaare all koos hingamine? Laulupeo lool on mitu tahku, mis seoti kokku 1869. aastal. Aeg, uued loojad ja lauljad on laulupidu muutnud, kasvatanud mahtu, voolinud vormi ja viinud kujuni, mis kindlasti pole lõplik, kuid täidab nüüd nii paljusid rõõmuga.

Tartu Laulupeomuuseumis (Jaama 14) avame juubelilaulupeo eel, 20. juunil 2019, uue püsinäituse „Oma viisi hoides”. Väljapaneku keskmes on teemad: millisena sündis laulupidu, kuidas see on säilitanud ning kasvatanud traditsioone ning kus on mängus olnud poliitika. „Oma viisi hoides” mõistame meile niivõrd olulist viisi ajada oma asja. Nii kultuurilist, poliitilist, rahvuslikku kui ka südameasja.

Näituse kuraatorid on Kristiina Tael, Karoliina Kalda ja Paula Põder, kujundaja Kärt Einasto.

Neljapäeval, 20. juunil kell 17.00 toimub kuraatorituur Tartu Laulupeomuuseumi uuel püsinäitusel „Oma viisi hoides”.

Näitust tutvustavad koostajad Kristiina Tael (Tartu Laulupeomuuseum), Karoliina Kalda ja Paula Põder (mõlemad Tartu Ülikooli muuseumist).

Laulupeomuuseumi uue väljapaneku keskmes on teemad: millisena sündis laulupidu, kuidas see on säilitanud ning kasvatanud traditsioone ning kus on mängus olnud poliitika. Ootame kõiki laulupeohuvilisi osa saama laulupeo 150 aastasest ajaloost. Haruldased eksponaadid, põnevad filmikaadrid, suurimad tegijad ja palju muud Tartu Laulupeomuuseumis!
Sissepääs muuseumi piletiga (4/2€).

Info:
Kristiina Tael
Tartu Laulupeomuuseumi kuraator
kristiina.tael@katarina.ee
tel. 7 461 021