Reedel, 6.aprillil kell 17.15 avame Oskar Lutsu majamuuseumis näituse „Fotod Oskar Lutsu perekonnaalbumitest“.

Esmakordselt eksponeeritakse Lutsu perekonna fotosid, millel on jäädvustatud armastatud kirjaniku mitme põlvkonna järeltulijad.

Näitusele väljapandud fotod illustreerivad tinglikult kolme perioodi – Oskari ja Valentina poja Georgi lapsepõlve ja noorukiiga, Georgi ja Ruthi ning Oskari pojapoja Andersi ja tema pere elu Rootsis. Fotod pärinevad ajavahemikust 1918 – 2015. Tänapäeva tehnika abil on võimalikuks saanud ka toonaste tikutoosisuuruste grupipiltide suurendamine ja detailne vaatlemine. Salvestatud hetked on kirjanikule ja tema pereliikmetele olnud olulised ning kõnetavad kindlasti ka tänaseid muuseumikülastajaid.

Näituse avamise puhul esineb kultuurikriitik ja Lutsu elulooraamatu autor Aivar Kull.

Näitus on avatud 04.04. – 29.09.2018.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Tartu Linnamuuseum avab 28. aprillil romantilise näituse „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.

Alates 28. aprillist on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”, mis on muuseumi kingitus Eesti Vabariigile sajanda sünnipäeva puhul.

Näitus heidab pilgu noore vabariigi tärkamise ja arenemise aega, jutustades loo 1920. ja 1930. aastate Tartust. Läbivaks teemaks on kohtumised, toonased kombed ja paigad, armastus ja õnn. Väljapanekus figureerivad Tartu kultuurielu mõjutanud isikud, näiteks Tuglased, Betti Alver ja Heiti Talvik, Karin Luts, Evald Rooma jt. Tegemist on lavastuslikku laadi näitusega, mille narratiivi aitab esile tuua
kuuldemänguline komponent.

Näitus valmib koostöös Tartu Uue Teatriga. Näitust kureerivad Silver Kaldma, Kristi Musteikis ja Silja Paris linnamuuseumist ning lavastavad ja kujundavad teatrikunstnik Kristiina Põllu ja teatri loominguline juht Ivar Põllu, graafilise kujunduse autorid on Ivar Põllu ja kunstnik Henry Griin.

Näitus on tehtud kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Näituse teavitustegevust toetavad KÜSK ja EV100.

Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini saab Tartu Linnamuuseumis, 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis, KGB kongide muuseumis, Oskar Lutsu majamuuseumis ja Tartu Laulupeomuuseumis võtta osa 2018. aasta Tänutähest.

Tänutäht on Energia avastuskeskuse ühiskondlik algatus, mille eesmärk on tänada ja tunnustada ühiskonnale ülimalt oluliste ametite esindajaid ning väärtustada perele pühendatud aega. Algatuses osalevad muuseumid ja külastuskeskused avavad kolme suvekuu jooksul oma uksed esile tõstetud ameti esindajatele ja nende lähematele pereliikmetele priilt, et nad saaksid koos põnevalt aega veeta.

2016. aasta suvel oli Tänutäht pühendatud Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele ja nende peredele, 2017. aasta suvel aga Päästeameti töötajatele ning vabatahtlikele päästjatele ja nende peredele.

Tänavu, 2018. aasta suvel on Tänutäht pühendatud üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajatele ja nende lähematele pereliikmetele.

Prii sissepääsu lunastamiseks tuleb Tänutähes osaleva muuseumi-külastuskeskuse kassas esitada kehtiv ITIC kaart või töötõend. Priipääse kehtib kuni kahele täiskasvanule ja nende lastele. Priipääset saab igasse muuseumi-keskusse kasutada korra ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini 2018. Muuseumide-keskuste poekaup ja lisategevused on tavapärase hinnaga.

Ühtlasi kutsume üles osalema Tänutähe mängus! Mängulehte on võimalik küsida mõnest osalevast muuseumist-keskusest või printida ise välja (lae alla siit: Tänutäht_2018_templileht). Igast külastatud muuseumist-keskusest saab mängulehele templi. Vähemalt 10 muuseumi-keskuse templiga mängulehti ootame koos õpetaja kontaktidega kas digitaalselt (fotona, skaneeritult vms) e-postiaadressile tanutaht@energiakeskus.ee või posti teel aadressile: Energia avastuskeskus, Põhja pst 29, Tallinn 10415, märksõnaga „Tänutäht”.

10. septembril loositakse kõigi mängus osalejate vahel välja meeneid ja kinkepääsmeid, muu hulgas perepääsmed Eesti politseimuuseumi ja Energia avastuskeskuse külastus kooli- või lasteaiagrupile koos haridusprogrammiga.

Jälgige Tänutähe tegemisi Facebookis, et saada rohkem teada osalevate muuseumide-keskuste ja seal toimuvate sündmuste kohta: www.facebook.com/Tanutaht

Alates 25. juunist on Tartu Kaarsillal eksponeeritud Tartu Linnamuuseumi näitus “”Eesti mõeldi välja Tartus!” (Valdur Mikita). Näitus Tartu rollist Eesti riigi loomisel”.

Tartu ja tartlaste roll Eesti riigi sünni juures on kahtlemata olnud väga tähtis. Tartu on laulupidude ja mitmete teiste rahvuslike ettevõtmiste sünnipaik. Siit sai alguse sinimustvalge värvikolmiku kujunemine rahvusvärvideks, siin ilmus eesti ajakirjanduse lipulaev Postimees, pandi alus paljudele rahvuslikele seltsidele ning rajati Eesti Rahva Muuseum. 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping Nõukogude Venemaaga, mis kindlustas iseseisva Eesti riigi püsimajäämise.

Eesti Vabariigi juubeliaastale pühendatud näitus annab põgusa ülevaate 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Tartus aset leidnud sündmustest ja protsessidest, mis rajasid teed Eesti Vabariigi loomisele ning mõjutasid siinset elu kahe maailmasõja vahel, pärast seda ja osalt lausa tänapäevani välja. Näitus räägib mineviku Tartust ja tartlastest, kelle julgus, teotahe ning vaimuerksus lõid eeldused iseseisva riigi sünniks.

Näituse koostajad: Kristiina Tael (Tartu Laulupeomuuseum) ja Kaari Siemer (Eesti Rahva Muuseum)
Konsultant: Ago Pajur
Näituse kujundaja: Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
Ekspositsiooni aluste kujundus: Kärt Maran
Teostus: TT Disain ja Salibar
Toetasid: Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital

Näitust saab Kaarsillal vaadata 16. septembrini 2018.

Kolmapäeval, 25. juulil kell 17.00 kutsub Tartu Linnamuuseum kuraatoriekskursioonile näitusel “Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.

Ekskursiooni viib läbi näituse üks kuraatoritest, Kristi Musteikis. Kuraatoriekskursiooni põhirõhk on sajandi alguse Tartu kohvikutel.

Ekskursioon kestab 1h ning on tasuta
Vajalik on eelregistreerimine: nele.dresen@katarina.ee

Näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu” heidab pilgu noore vabariigi tärkamise ja arenemise aega, jutustades loo 1920. ja 1930. aastate Tartust. Läbivaks teemaks on kohtumised, toonased kombed ja paigad, armastus ja õnn.
Väljapanekus figureerivad Tartu kultuuri- ja majanduselu mõjutanud isikud, näiteks Tuglased, Betti Alver ja Heiti Talvik, Karin Luts, Konstantin Jaik, Holger Segerlin, Evald Rooma jt.
Tegemist on lavastuslikku laadi näitusega, mille narratiivi aitab esile tuua kuuldemänguline komponent.
Tartu Linnamuuseum tegi näituse jaoks koostööd Tartu Uue Teatriga.

Pühapäeval, 5. augustil võtab Oskar Lutsu majamuuseum osa Tammelinna kodukohvikute päevast.

III Tammelinna kodukohvikutepäev toimub tänavu 5. augustil kella 11:00 – 17:00 üle terve Tammelinna! Kodukohvikute päeva idee on avada Tammelinna koduaedades erineva stiiliga kohvikud, mis on avatud kõigile, kellele meeldib proovida uusi maitseid ja koos pere ning sõpradega mõnusasti koos aega veeta.

Tammelinna kodukohvikutepäevale registreerumine on avatud kuni 22. juulini (k.a.). Rohkem infot ja registreerumine käib läbi järgneva lingi. Küsimuste korral võtke julgelt ühendust sündmuse korraldjatega!

Henry Narits (Tammelinna Selts)
53300980
tammelinna.selts@gmail.com

Kolmapäeval, 29. augustil kell 16.00 toimub 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis näitusetund näituse “Herman Aunamuu minimalism. Tartu – Arhangelsk – Tartu” kuraatori Enn Lillemetsaga.

Näitus on muuseumis avatud 29. juunist 23. septembrini.

Näitusel saab näha 26 Herman Aunapuu väikseformaadilist joonistust, maali ja graafilist lehte aastaist 1938 – 1998. Viisteist aastat tagasi leidis Tartu Linnamuuseumis aset eelmine ja ühtlasi seni ainsam Herman Aunapuu (1915 – 1998) näitus „Sahib tuleb tagasi”.

Praegune väljapanek ei ole nii mahukas kui eelmine, aga sisaldab ometi enamuses seni eksponeerimata teoseid. Esmakordselt on võimalik näha kunstniku vangilaagris sündinud miniatuurseid joonistusi ja maale. Teosed on pärit põhiliselt erakogudest ja mõned ka Kunstiühingu „Pallas” kogust. Herman Aunapuu väärtuslik pärand pole ulatuslik ja on erakogudes laiali. Äsja lisandus ühele graafilisele Tartu vaatele Tartu Kunstimuuseumi kogusse valik värvilisi kavandeid Aunapuu tööst reklaamikunstnikuna.

Herman Aunapuu sündis 12. märtsil 1915 Kokandis, Turkestanis Kesk-Aasias, kus tema isa oli jaamaülem. Pere kolis Tartusse 1921. aastal. 1933. aastal astus Aunapuu Kõrgemasse Kunstikooli „Pallas”, kus ta sai esmaklassilise hariduse Jaan Vahtra, Voldemar Melliku ja Villem Ormissoni käe all. Tema peamine juhendaja oli aga Ado Vabbe, kelle juures ta jätkas ka 1944. aasta sügisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1945. aasta märtsis Aunapuu arreteeriti ja mõisteti erinõupidamise otsusega 8. septembrist kaheksaks aastaks paranduslike tööde laagrisse kodumaa reetmise eest. Vangilaagreis Komi ANSV-s ja Arhangelski oblastis viibis ta 1953. aastani.

Esimest korda esines Herman Aunapuu 1940. aastal Kunstiühingu „Pallas” korraldatud näitusel, kus eksponeeriti annetusi ja deposiite – alates Konrad Mäest ja lõpetades Elmar Kitsega –, mis pidid saama alusvaraks loodavale Tartu Kunstimuuseumile. Aunapuu oli siis alles õpilane, keda aga kõrvutati juba Endel Kõksi ja Elmar Kitsega. Pääle vangilaagreid esines Aunapuu näitustel harva, õigupoolest suruti ta neilt kõrvale. Teda ei võetud kunagi Kunstnike Liitu. 1971. aastast pääle elas kunstnik tagasitõmbunult Tartu lähedal Peedul. Herman Aunapuu suri 29. detsembril 1998 Tartus ja on maetud Raadi Maarja kalmistule.

Herman Aunapuu näitusega tähistab Kunstiühing „Pallas” oma taastamise kolmekümnendat aastapäeva.