5. aprillil kell 18 Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis .
Kuigi aprillikuu sisse mahuvad kaks maatöödes olulist rahvakalendritähtpäeva – karjalaskepäev 1. aprillil ja künnipäev 14. aprillil, siis meie laulame suurel neljapäeval hoopis kiikumisest, ärkamisest, loomisest ja lõbutsemisest. Kevadel luuakse kõik meie ümber justkui uuesti. Paljude rahvaste loomismüütides saab maailm alguse munast ja nii sümboliseerivad ka värvilised lihavõttemunad taassündi ja tärkamist. Lõuna- Eestis algas just kevadpühadest kiigehooaeg, nii on neid pühi on lisaks lihavõtte-, muna- ja ülestõusmispühadele ka kiigepühadeks hüütud.
Eks ole pika talve jooksul saanud seda tööd ka teha ja töötegemisestki laulda.
Nii keelavad ka markusepäev (25. aprill) künda ja tuuleristipäev (26. aprill) tööd teha. Kuidas siis saame meie sellele vastu?
Ja lõbutsemisele mahitab meid ka jüripäev (23. aprill), mil naised panid seapea patta keema ja läksid ise sel puhul kõrtsi liiku tegema ja laulma: „Suure tsia ja paksu pahru, tillu, tallu" (Sangaste).
Sest tõesti, aprillis saab läbi ka 7 pikka paastunädalat, millele õigeusutraditsioonis järgneb ülestõusmisjärgne nädal - helge nädal.
Helgelt loovat kevadlaulu!Laske, laske, las mina laulan! Ärge kielge, ma kisendan! (Jõhvi)
Nüüd ja ikka täiskuu neljapäevadel!
Rohkem infot: www.folklore.ee/regilaulutuba
Maarja Aigro
Akadeemiline Rahvaluule Selts
maarja@folklore.ee
tel. 7377730, 55663097
