Läbi sajandite on turukaubandus olnud linna majanduses olulisel kohal. Turul kohtusid omavahel linnaelanikud ja maarahvas. Lisaks kauplemisele oli turul ka sotsiaalne roll – turul käidi suhtlemas, uudiseid kuulamas ja tööd otsimas.

Emajõe kaldad on olnud turuplatsidena kasutusel vähemalt alates 18. sajandist. Raekoja ees asunud ajalooliselt turuplatsilt nihkus turg 19. sajandiks Emajõe kallastele. 19. sajandil kerkis linna mitu uut kaubandushoonet (kaubahoov, lihakarnid), kuid need ei tõrjunud südalinnast meeleolukat avaturgu. Suuremad muutused toimusid 1930. aastatel, kui linnaarhitekt Arnold Matteuse eestvedamisel hakati korrastama turuväljakuid. Kala- ja lihaturg viidi 1938. aasta alguses avatud turuhoonesse; vanakraamikaupmehed koondusid uuele, nn Fortuuna turule.Vanad jõeaäärsed kaubaputkad ja lihakarnid lammutati, lihakarnide asemel kerkis 1936. aastal Eesti Panga Tartu esinduse hoone.

Fotodel on kujutatud Emajõe kallastel asunud puu-, heina-, söögi- liha-, kala ja vanakraamiturgu. Turuplatside asukohale viitavad enne Teist maailmasõda kasutusel olnud nimetused: Suurturg, Lihaturu, Uueturu, Söögiturg, Kalaturu. Tartu tollastel tänavatel orienteerumiseks ja turgude asukohast parema ettekujutuse saamiseks on abiks linnaplaanid aastatest 1858 ja 1930.

Lisaks Tartu Linnamuuseumi fotokogule on näituse koostamisel kasutatud fotosid Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Ajalooarhiivi ning Indrek Ilometsa, Mart Siilivase ja Ants Linnardi erakogust. Suur tänu!