 |
Jannseni päev
11.05.10
Laupäeval 15.mail 2010 Tartu Laulupeomuuseumi pargis
Jannseni päev
Kolmandat korda toimuv traditsiooniline üritus, tähistamaks Johann Voldemar Jannseni sünniaastapäeva. Seekord tähistame lisaks ka Adalbert Virkhausi 130. sünniaastapäeva
Oleme kutsunud külla kollektsionäär Jaan Vierteki, kelle kogus on 137 hästi korda tehtud puhkpilli ja kogu kasvab kogu aeg.
Tartus esimest korda! Ainult ühel päeval!
Lisaks saab näha Eesti Ajaloo Instituudi kogudest pärit 13. sajandi pilli, mis leiti Otepäält.
Kava:
Kell 12.00 Näituse avamine
kell 12.30 Puu istutamine parki
kell 13.30 Esineb Väägvere puhkpilliorkester
kell 15.00 Esineb Väägvere puhkpilliorkester
kell 19.00 Näitus suletakse.
Järgneb (20.00-23.00) Muuseumiöö
Kõik üritused TASUTA!
Info:
Katrin Välja
Tartu Laulupeomuuseum, Jaama 14
7461 021
Ain Mäesalu Otepää pasunast:
Otepää pasun
1953. aastal leiti Osvald Saadre juhendamisel teostatud Otepää linnuse arheoloogilistel kaevamistel pronksist valatud pasun. Leiuasendi põhjal võib see muusikariist pärineda 12. sajandi teisest poolest või 13. sajandist. Tõenäoliselt on tegemist Eesti vanima puhkpilliga ja ka kogu Euroopa ulatuses väga haruldase leiuga, sest selleaegseid pasunaid on säilinud vaid mõned üksikud. Pealegi on Otepää pasun nendega võrreldes vaieldamatult kõige kunstipärasem ja kaunim.
Vaadeldav muusikariist pole kahjuks säilinud terviklikult. Selgeid murdumisjälgi võib märgata nii huulikupoolses kitsamas otsas, aga ka laiemas suudmeotsas.
Pasun on valatud pronksist vähemalt kahes osas, mis on otsapidi kokku pandud ja ühendatud pealepandud profileeritud muhvi abil. Pasuna kõige kaunim element – kotkapea – on valatud koos suudmepoolse osaga. Kotkapea all näeme ornamendivööndit, mis ümbritseb pasuna kogu suudmepoolset osa. Ornament koosneb paarikaupa paralleelsetest joontest, mis on pandud poolpõiki omavahel ristuma ja nii moodustuvad rombikujulised väljad. Nendes näeme väikseid reljeefseid ristikesi. Ristikeste kõik harud on samuti rombikujulised.
Mingil ajamomendil on pasun osaliselt purunenud. Parandamiseks mähiti ta ümber pronksplekitükk, mis kinnitati kolme pronksplekiribaga. Pärast seda keerati ilmselt ümber kogu pasuna kasetoht, mille väikseid tükikesi on kohati säilinud tänu pronksioksiidile.
Vaadeldaval pasuna mõningate detailide kohta saab välja pakkuda veel teatud oletusi. Näiteks võib kotkapea nokal märgata kulumisjälgi. Nokk moodustab omapärase aasa, ja selle külge võis näiteks olla kinnitatud nöör või nahkpael. Viimase teine ots kinnitus ilmselt teise aasa külge, mis paiknes huulikupoolses osas, aga seda pole kahjuks säilinud. Paela abil oli pasunat võimalik kaasavõtmisel õlale riputada või näiteks ka seinale kinnitada..
Vaadeldava muusikariista valmistamiskohta on küllalt raske kindlaks teha. Lähedasi, kuid siiski veidi erineva kujundusega kotkapäid kohtab nii Lääne-Euroopast kui ka ida poolt – Vana-Vene ja Volga-Bulgaaria riigi alalt leitud 12.–14. sajandi kunstipäraste esemete seas. Otepää pasuna suudmevööndis ornamendina kasutatud rombikujuliste harudega ristid viitavad siiski pigem läänepoolse päritolu võimalusele.
Otepää pasun on tõenäoliselt valmistatud kusagil Lääne-Euroopas ja muinaseestlased on selle kas ostnud või saanud sõjasaagiks. Välistatud pole ka võimalus, et pasun toodi Eestisse koguni katkisena kui toormaterjal uute pronksesemete valamiseks. Siin aga otsustas keegi muusikariista ära parandada. Kas lõpuks kaeti pasun kasetohuga seetõttu, et varjata suhteliselt robustseid parandusjälgi? Samas võivad kõne alla tulla ka vanad kohalikud traditsioonid, mille kohaselt pidigi üks „õige pasun" olema kaetud kasetohuga.
Pasunaid on juba kauges minevikus kasutatud nii muusikariistana, aga ka mitmesuguste signaalide edasiandmiseks jahil, hädaohu korral või lahinguväljal. Sõjalised eesmärgid olidki väga olulisel kohal, mida tunnistab ka eesti rahvalauludes sageli märgitud „sõjasarv".
Ilmekaid näiteid sõjasarve kasutamisest 13. sajandi sõjasündmustes pakub Liivimaa vanem riimkroonika, milles kirjeldatakse ristisõdijate võitlusi leedulaste, semgalite, kurelaste ja eestlaste vastu. Näiteks kirjeldatakse 1249. aastal sõjaretkele asumist järgmiselt:
Kui vägi oli olnud laagris
öösel meie Issanda õnnistusel
ja päev end näha laskis,
käskis meister kohe
sõjasarve puhuda,
mis oli valitud märguandeks.
Selle kõla oli võimas ja kostis kaugele.
Terve vägi hakkas otsekohe rivistuma
ja kasvas ruttu.
Veel oli kuulda ühte heledamat sõjasarve hüüdu –
vägi hakkas liikuma.
Kui kolmas märguanne oli
puhutud, asus teele
hea meister Andre's
Liivimaalt nagu rõõmus sõdalane
ja temaga koos kogu vägi.
Kahjuks on väga raske kindlaks teha, kas Otepää linnuselt leitud pasun oli kasutusel lihtsalt muusikariistana või samuti eelkõige sõjasarvena.
Tagasi |
|
Tartu Laulupeomuuseum
Aadress:Jaama 14 Tartu 51009 Näita kaardilLahtiolekuajad:teisipäev - laupäev kell 12-18 esmaspäeval ja pühapäeval suletud Iga kuu viimasel reedel on muuseumi külastus tasuta.Esmaspäeviti on võimalik muuseumi külastada etteteatamisel!
 |
