 |
Metsavendlus
Punaarmee sissetungiga 1944. aastal taastus Eestis nõukogude okupatsioon. Eestist sai taas täielikult Moskvale ja kommunistlikule parteile allutatud Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Koos maa taasokupeerimisega jätkusid endise hooga juba 1940. aastal alanud repressioonid, sõda ja saksa aeg olid "nõukogudevastase elemendi" arvukust Eestis kiiresti kasvatanud. Esimene ulatuslikum arreteerimisoperatsioon sai alguse juba 1944.-1945. aasta vahetusel.
| Nõukogude võimu taaskehtestamine kohtas Eestis tugevat vastasseisu. Vaatamata Eesti Vabariigi taastamiskatse luhtumisele 1944. aasta sügisel, ei kaotatud lootust. Usuti, et Lääneriigid ei luba NSV Liidu laienemist Ida-Euroopasse ning Eesti okupeerimist ei tunnustata. 1944. aasta lõpuks oli end nõukogude võimu eest varjavate inimeste hulk kirev ja arvukas, küündides oletatavasti mitmekümne tuhandeni. Saksa armee lahkumisel oli metsadesse maha jäänud hulgaliselt seal teeninud eestlasi, peagi liitusid nendega Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad ning endise Omakaitse ja Kaitseliidu liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku. | 
Ülo Altermanni juhitud metsavendade salk laskeharjutusel |
| Esialgu loodeti metsades uue sõja puhkemisele ning seetõttu keskenduti eelkõige relvastuse varumisele ja enese varjamisele. Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi tulemata ning nõukogude võim alustas laiaulatuslikke operatsioone metsavendade abistajate ja perekondade vastu. Kiiresti laienes ka NKVD agentide võrk, sagenesid haarangud metsade ja taludes. Passiivne vastupanu polnud enam piisav vahend elu säilitamiseks. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Toiduaineid, riideid ja raha rekvireeriti Eesti Vabariigi nimel kooperatiivikauplustest ja riiklikest meiereidest. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut, nn. "banditismiilmingut," sealhulgas 126 "terrori-" ja 7 "diversiooniakti." | 
Metsavend Arnold Lindermann luurel |
| Siiski ei suudetud Eestis luua üleriigilisi metsavendade ühendusi, enamasti tegutsesid 6-10 liikmelised salgad iseseisvalt. Aastatega õpiti paremini tundma konspiratsioonireegleid ja sissisõja taktikat, maapiirkondades oli tegelik võim sageli metsavendade käes. Saatuslikuks kujunes metsavendlusele 1949. aasta märtsiküüditamine. Vahetult pärast küüditamist metsavendade hulk uute põgenike arvel küll kasvas, kuid "teisele lainele" järgnes peagi ka kiire langus. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. 1953. aastaks suutis nõukogude võim aktiivse relvastatud vastupanu maha suruda. Selle eestlaste kangelasliku vabadusvõitluse käigus hukkus ligikaudu 2000 metsavenda, tuhanded arreteeriti ja veeti Siberi vangilaagritesse. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Johannes Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel. Metsavendlus on jäänud eesti rahvale mällu vabaduse sümbolina, ajajärguna, mil langetati otsus mitte alistuda uuele okupatsioonile võitluseta. | 
Jakob Ellervee oma vallutatud punkri varemetel 1955.a. |
|
|
KGB Kongide Muuseum
Aadress:Riia 15b Tartu 51010 Näita kaardilLahtiolekuajad:teisipäev - laupäev 11 - 16 Kontakt:telefon 746 1717 e-post kgb@katarina.eeReg. kood: 75006635 Kuraator: Maris Viibur tel. 58 17 0587 Järelevaataja: Gerli Põder
 |
