 |
Otto Taur:
Rahvuslippude arglikust väljatulekust on meelde jäänud mõned detailid. Paar aastat enne seda kui Tartus muinsuskaitsepäevadel toodi välja kolm lippu - sinine, must ja valge, kaunistas meie magamistoa seina eestiaegne sinimustvalge talulipp. Lipu kodutaluks oli Tartust mõni kilomeeter põhjapool asunud talu, mis hävis sõjatules. Talu viimase perenaise, kes oli meie kauge sugulane, surma järel tema matuseid korraldades ja korterit vabastades leidsime lahtiharutatud lipu kangad erinevatest kohtadest. Valge oli roosteplekkidest tugevasti kahjustatud ja selle asendasime. Sinine ja must olid kõlblikud ning õmblesime lipu kokku ja panime seinale.
Tänaseni on alles üks kunstkiust sinimustvalge triipudega kampsun, millekandmisega alates 1988.a. oli sekeldusi. Korra pidin isegi kampsuni seljast võtma ja etiketti näidates tõestama, et see pole kohalik toode (kunstkiust materjal, mida siinkandis ei toodetud) ega kohalik natsionalism, vaid lihtsalt USA toode, mis juhuslikult on seda värvi. Muidugi jätsin mainimata, et see toode oli USA-st sihtotstarbeliselt mulle toodud.
Osaledes Balti riikide filmiamatööride ülevaatusel saabusime öösel Palangasse. Meid vastu võttev teejuht, kes viis meid bussijaamast ööbimiskohta, võttis välja poolemeetrilise varrega Leedu trikoloori ja selle järel marssisime läbi öise linna. Siis Leedus ei olnud veel rahvuslippe avalikult välja toodud. Esmakordselt toodi Leedu rahvuslipud avalikult välja üliõpilaslaulupeo rongikäigus. Üheks lipukandjaks oli ka minu vanem tütar, sest rongikäiku filmiti/pildistati ja et kohalikud tudengid ei satuks jamasse, siis Eesti tudengid kandsid Leedu lippe.
1940.a. juunipöörde ajaks olin lõpetanud kolmanda klassi Koolimaja ees oli kaks lippu välja pandud. Mingi ettepaneku ajel jaotusime kahe lipu alla, nii nagu tänapäevases ETV telesaates "Unetus". Ma pole tänaseni aru saanud, miks punalipu alla kogunes rohkem õpilasi kui sinimustvalge alla. Küllap aitab see toetada, mõningate väiteid, et astusime vabatahtlikult N.Liitu. Selle nõuk. aasta jooksul tõesti ei mäleta vaenulikku suhtumist punaarmeese ega võimuorganitesse. Küll oli iroonilist suhtumist, mida isaloomustas lööklause: "ega see asi nii ei jää, ega see tibla siia ei jää". Küüditamine tegi sellises suhtumises kannapöörde ja viis mehed koos oma põlisvaenlastega, sakslastega, koos rindele.
|
|
KGB Kongide Muuseum
Aadress:Riia 15b Tartu 51010 Näita kaardilLahtiolekuajad:teisipäev - laupäev 11 - 16 Kontakt:telefon 746 1717 e-post kgb@katarina.eeReg. kood: 75006635 Kuraator: Maris Viibur tel. 58 17 0587 Järelevaataja: Gerli Põder
 |
