Linnamuuseumis saab 9. märtsist 15. septembrini vaadata Eesti filmi 100. aastapäevale pühendatud näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini". Näitus esitleb Tartut kui Eesti filmi- ja kinolinna läbi 20. sajandi.
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus.
Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.
Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud "Noored kotkad" loojana (1927).
Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid regulaarkinod Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena.
Et tegemist on filminäitusega, oli külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkas ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus oli võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).
Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum); konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool); kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo); filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ); tehniline teostus Kaimo Ader, Joonas Õunapuu, Sirje Härmas (Tartu Linnamuuseum).
Näituse valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.
Klassikaraadio
"Delta" (20.03.2012)
Intervjuu näituse kuraator Marge Rennitiga. (Hedvig Lätt)
