 |
ARENGUKAVA AASTATEKS 2009-2013
Allalaetav .pdf
TARTU LINNAMUUSEUM - TARTU MÄLU KANDJA
ARENGUKAVA AASTATEKS
2009-2013
SISSEJUHATUS
Tartu Linnamuuseumi arengukava 2009-2013 on jätkuks muuseumi eelmisele arengukavale ja võtab arvesse eelmisel perioodil seatud eesmärkide täitmist. Käesoleva arengukava eesmärgiks on tagada Tartu linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine. Arengukava koostamisel on lähtutud Tartu linna arengukavast aastateks 2007-2013, sellel põhinevast tegevuskavast, Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukavast 2007-2013, Tartu turismi arengukavast 2008-2013 ja muudest valdkonnaga seotud arengudokumentidest.
Arengukavas on märgitud olemasolev olukord ja püstitatud eesmärgid aastani 2013 arendamaks muuseumist kaasaegne mälusasutus ja atraktiivne külastusobjekt. Arengukava on aluseks muuseumi tegevuskavade ja nende põhjal eelarvete koostamisel.
STRATEEGILISED LÄHTEALUSED
* Tartu Linnamuuseumi põhimäärus
* Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 ja sellel põhinev tegevuskava
* Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava 2008-2013
* Tartu linna turismi arengukava 2008-2013
* 21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad aastateks 2006-2015
* EV Muuseumiseadus
* Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) kutse-eetika koodeks
* Eesti noorsootöö strateegia 2006-2013
* Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007-2013"
* Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013
* Tartumaa arengustrateegia aastani 2014 lisa
I ÜLDOSA
Tartu Linnamuuseum on asutatud 1955 a. Muuseum alustas tegevust koduloomuuseumina, kelle ülesandeks oli Tartu linna ja 8 rajooni (Tartu,Elva,Jõgeva, Kallaste,Mustvee,Otepää, Põlva, Räpina) ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning kajastamine ekspositsioonis. 1959.a. korrastati Tartu muuseumimaastikku. Kuna linnas olid juba zooloogia-, geoloogia-, etnograafia- ja kunstimuuseum aga puudus linna ajalugu uuriv muuseum, siis nimetati tollane koduloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Tartu Linnamuuseumi ülesandeks jäi Tartu ajaloo ja kultuuriloo uurimine, vastavate materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine.
Muuseumi eduka tegevuse aluseks on tema rikkalikud kogud. 01.01.2009 seisuga on muuseumikogu suurus 130 771 säilikut. Muuseumis tegeldakse igapäevaselt komplekteerimise, museaalide arvelevõtu, teadusliku inventeerimise, konserveerimise ja restaureerimisega ning kogude baasil Tartu ajaloo erinevate teemade vahendamisega avalikkusele. Aastatega on Tartu Linnamuuseumist saanud arvestatav linnaajaloo uurimise keskus. 1995.a. hakkas ilmuma muuseumi aastaraamat, milles avaldatakse nii Tartu Linnamuuseumi teadurite kui ka välisautorite uurimusi Tartu ajaloost ja tänapäevast.
Linnamuuseumi rikkalik arheoloogiafond pani aluse rahvusvaheliste seminaride korraldamisele alates 1997.a. Seminaride ettekanded on ilmunud kogumikena "The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaelogy"(1999,2002). 2005.a. ilmus Tartu Linnamuuseumi väljaandena mahukas ülevaateteos "Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu". Muuseum on teinud rahvusvahelist koostööd nii uurimistöös, näituste koostamisel ja eksponeerimisel kui ka ürituste korraldamisel.
Seoses 2001.a muuseumi ümberasumisega uutesse ruumidesse , Narva mnt. 23 asuvasse ajaloolisse aadlielamusse ja sellele järgnenud turundustegevusega on muuseumist saanud tänaseks mitmekülgne kultuuriasutus. Ekspositsioonid ja nendega seotud programmid on vahenditeks muuseumi suhtlemisel külastajaga. Muuseumi pedagoogiline tegevus on seotud EV hariduspoliitikaga ja on kaasaegne isiksust arendav loominguline protsess. Muuseum on oma 53 aastase tegevuse jooksul muutunud kohaliku tähtsusega kultuuriasutusest rahvusvaheliselt tunnustatud institutsiooniks, kes oma 4 filiaaliga annab ülevaate Tartu osast mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ajaloos.
II HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad: muuseumi peahoone endises aadlielamus (alates 2001.a Narva mnt. 23), 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum (Jaani 16) , O.Lutsu majamuuseum (Riia 38), KGB kongid (Riia 15), Tartu Laulupeomuuseum
(Jaama 14). Muuseumi kogud asuvad rendipindadel Tartu linnas 3 erinevas kohas (kokku 250 m2).
Muuseumi peahoones (üldpind 1182 m2) asuvad tööruumid, hoidlad (251 m2), saal ürituste korraldmiseks (100 m2), püsiekspositsioon (311 m2) ja ametiruumid ning konserveerimise-restaureerimise ruumid.
Muuseumi koosseis seisuga 01.01.2009 on 28,5 ametikohta, neist peahoones 20, KGB kongides 1, O.Lutsu majamuuseumis 2, 19. saj. Tartu linnakodaniku muuseumis 2, Laulupeomuuseumis 3,5.
2008.a oli muuseumi kinnitatud eelarve 6 447 000 kr , sellest personalikulud 3 807 000 kr, tegevus- ja hoonete haldamise kulud 2 640 000 kr. Muuseumi omatulu laekus (pääsmete müügist, tasulistest teenustest ja ruumide rendist) 280 000 kr.
Muuseumi rahastatakse Tartu linna eelarvest, 2008 a. sai muuseum lisaks erinevatest fondidest ja annetajatelt sihtfinantseerimisena toetust 71 350 kr.
2008.a oli muuseumil kokku 24 460 külastust, sh. peahoones 6599, O.Lutsu majamuuseumis 2796, 19. saj. Tartu linnakodaniku muuseumis 2009, KGB kongides 4503, Laulupeomuuseumis 8553 külastust. Muuseumi poolt koostatud Tartu linna valitsemist kajastavat ekspositsiooni külastas 2008 a. jooksul 12 000 külastajat. Turistide osakaal muuseumi külastajate hulgas on 9 %, Tartu kooliõpilased moodustavad külastajatest 55 %.
PEAMISED SAAVUTUSED eelmise arengukava perioodil 2004-2007
1. Valmis uus filiaal Laulupeomuuseum (2007), toimus O.Lutsu majamuuseumi remont ja loodi uus püsinäitus (2006), uuendati KGB kongide ekspositsiooni (2008), Tartu raekojas tutvustatakse alates 2007.a linna valitsemise ajalugu.
2. Ajaloolise kogu paremad hoiustamistingimused Tähe tn-l (70 m2 = 181 m2) ja kogu süstemaatiliselt ümberpaigutamine 2007.
3. Heal tasemel näitusetegevus: valmisid ajutised näitused, mis said tunnustusi konkurssidel: "Puunõud. Inimesed.Märgid" 2004, "Saage tuttavaks! Karl Luik - Tartu linnapea" 2005, "Minu Tartule, minu Eestile" 2008. Muuseumist väljaspool eksponeeriti näitusi teatris "Vanemuine" - "1906", "Vanemuise ooperitähed", "Eesti Muusikateater 125", "Vanemuise näitleja ja Tartu aukodanik lembit Eelmäe". Projekti HIT raames eksponeeriti näitust "Manu et Mente. Käe ja mõistusega" Eesti Ajaloomuuseumis ja Saaremaa Muuseumis, Antoniuse Õues eksponeeriti näitusi "King on surnud!Elagu king!" ja "Vahva rätsep"
4. Haridustöö arendamine: koostatud on mitmekülgne lastele suunatud programm, toimuvad loengud koolides jm. väljaspool muuseumi, läbi on viidud täiskasvanuõppe projekt "Museum as source of knowledge" (2004)
5. Haridusliku tegevuse läbiviimiseks ja arendamiseks on loodud paremaid tingimusi - tegevustoa rajamine (2008), Laulupeomuuseum 2007
6. Aktiivne uurimistöö, mille väljundid on kvaliteetsed näitused ja publikatsioonid ("Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu "2005, "Tartu vanadel fotodel "2005, "Jaama 14 Eesti kultuuriloos "2007). Iga-aastaselt ilmusid aastaraamatud ja näitustega kaasnesid kataloogid ( "Tartu - minu linn. Arhitekt Arnold Matteus", " Gustav Matto mündikollektsioon Tartu Linnamuuseumis", "Pudemeid keskaegsest käsitööst Tartus", KGB ekspositsiooni brozüür, ilmusid teadusartiklid, laulupeomuuseumi trükised ja peeti ettekandeid rahvusvahelistel konverentsidel, toimusid iga-aastased lähiajaloo teemalised ettekandepäevad ja linnaajaloopäev.
7. On toimiv ja järjepidev koostöö erinevate osapoolte vahel (ülelinnalised üritused, koostöö erinevate asutustega, Emajõe Suveteatriga, teatriga "Vanemuine" , Antoniuse Gildiga jt.) ja muuseum on olnud võimeline haldama välisprojekte ("HIT-History in Town", täiskasvanuõppeprojekt "Museum as source of knowledge" jm.)
Tartu Linnamuuseumi hetkeolukorrast konkreetse ettekujutuse saamiseks viidi läbi muuseumi tugevusi ja nõrkusi, väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid kajastav SWOT analüüs.
SWOT analüüsi tulemused on esitatud järgnevalt:
TUGEVUSED
1. Muuseumi töötajad on kogenud professionaalid, kes omavad vajalikku kvalifikatsiooni ja pädevust.
2. Poole sajandi jooksul on kujundatud muuseumikogud, milles on esinduslik Tartu leide kajastav arheoloogiakogu, numismaatika- ja fotokogu, häid esemekollektsioone sisaldav ajalooline kogu.
3. Muuseumi neli filiaali muudavad muuseumi mitmepalgeliseks.
4. Muuseumil on kauaaegne tulemuslik koostöökogemus partneritega nii Eestis kui välismaal ja muuseumil on välisprojektide läbiviimise kogemus.
5. Muuseumil on välja kujunenud mitmed traditsioonilised üritused, sh lähiajaloo-alased ettekandepäevad ja linnaajaloopäevad. Ilmuvad aastaraamat ja näitusekataloogid.
6. Peahoone ja filiaalid on atraktiivsed hooned ning ruumid pakuvad võimalusi erinevate ürituste korraldamiseks, sh. Laulupeomuuseumis ja O.Lutsu muuseumis on võimalus korraldada meelelahutuslikke üritusi ka vabas õhus.
7. Muuseumi uurimistöö väljundid (näitused, publikatsioonid) on sisukad ja kõrgelt hinnatud.
NÕRKUSED
1. Muuseumis napib tööjõudu, puudu on olulised ametikohad ( arheoloogia teadur-koguhoidja, konservaator, ajaloolise kogu teadur-koguhoidja), mistõttu ei ole suur osa muuseumikogust kantud veel andmebaasi.
2. Muuseum ei ole piisavalt tuntud tartlaste ega külaliste hulgas: linnapildis on muuseumi vähe reklaamitud ja seetõttu kannatab külastatavus. Välireklaami tegemise võimalused muuseumide juures on piiratud. Haridustöö täiskasvanute sihtgrupile ja koostöö turismikorraldajatega peaks olema aktiivsem.
3. Teadustöö osas ei ole kasutatud piisavalt koostööpotentsiaali kõrgkoolidega ja senised koostöösuhted on reguleerimata.
4. Puudub kogumistöö aluseks olev iga-aastane tegevuskava.
5. Külastusasutusele mittesobivad tingimused (19. saj. Tartu linnakodaniku maja ei vasta külastusasutuste tingimustele) ja puudulikud parkimisvõimalused bussidele muuseumide juures; tagasihoidlikud on ka eksponeerimisvõimalused - peahoones on ajutiste näituste ruum väike ja ebasobiva planeeringuga, mis takistab huvitavate välisnäituste eksponeerimist ning kaasaegseks püsinäituseks on vähe ruumi. Ruumide iseloomust tingituna puudub võimalus suunata püsiekspositsioone konkreetsematele sihtgruppidele.
6. Muuseumi töökeskkond ei vasta vajadustele ega nõuetele. Töötajatel puuduvad eraldatud tööruumid, puudub nõuetekohane valgustus ja ventilatsioon; tegevust pärsib ruumipuudus (puuduvad näituste ettevalmistusruum-töökoda, inventariruumid, puhkeruum jm.)
7. Nõuetele mittevastavad säilitustingimused: ruumide sisekliima ei vasta nõuetele, hoidlaruumide puudus ei võimalda süstemaatilist kogumistööd ega olemasolevate kogude korrastamist ja varade säilitamist
VÕIMALUSED
1. Finantsvõimaluste olemasolu korral muuseumi 2. etapi ehitus, mis võimaldab muuseumi baasil välja arendada mitmekülgse Tartu ajaloo uurimise ja vahendamise keskuse.
2. Suuremõõtmeliste esemete jaoks hoidlapinna loomine rajatavasse Tartu muuseumide ühishoidlasse.
3. Kultuuriturismi ja siseturismi hoogustumine ning Tartu mitmekülgne kultuurielu säilitavad Tartu positsiooni Eesti turismikaardil, mistõttu suureneb oskusliku turundustegevuse kaudu muuseumi külastajate arv.
4. Üleilmastuvas maailmas suureneb üha enam huvi kohaliku identiteedi ja oma juurte vastu, mistõttu muuseumi roll identiteedi uurija ja loojana kasvab ning tihenevad suhted toetajatega, vabatahtlikega ning annetajatega, et tartlane tunneks ennast kogukonna osana.
5. Kooliprogrammide ja õppekavade mitmekesistumine ja kogemusliku õppe tähtsustumine lähendab haridusasutusi ja muuseumit, pakkudes hulgaliselt koostöövõimalusi ja avastamisrõõmu noortele.
6. Euroopa Liidu struktuurivahendite suunamine piirkondade konkurentsivõimesse, kohaliku elukeskonna arendamiseks ja turismi edendamiseks loob muuseumile võimalused oluliste arendustegevuste läbiviimiseks.
7. Infotehnoloogia areng pakub senisest enam võimalusi elektrooniliselt muuseumi kogude eksponeerimiseks, näit. muuseumikogude eksponeerimine internetis eesmärgiga tekitada huvi potentsiaalsetes külastajates.
8. Huvi suurenemine Tartu ajaloo uurimisel ja jäädvustamisel tihendab koostööd linnamuuseumi, kõrgkoolide ja teiste mäluasutuste vahel teadustööde koostamisel ning üliõpilaste praktiseerimisvõimaluste pakkumisel e. muuseum on erinevaid võimalusi pakkuvaks õppebaasiks nii õpilastele kui üliõpilastele, mis loob eeldused pikaajaliseks koostööks haridusasutustega.
OHUD
1. Majandussurutis, mis piirab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse võimalusi muuseumi toetamisel ja investeeringute tegemisel, kujundab ka inimeste tarbimiskäitumist, mistõttu kultuuriasutustele ja -üritustele jagub vähem külastajaid. Kultuurieelarvete külmutamine või vähendamisne toob endaga kaasa pikaajalisi negatiivseid tagajärgi, sealhulgas pakutava teenuse kvaliteedi, museaalide hoiutingimuste ja muuseumi töötingimuste halvenemise, arendustegevuste peatumise või edasilükkamise, töötajate motiveerimisvõimaluste vähenemise.
2. Kultuuriettevõtmiste üleküllus tarbijate kahanevate võimaluste olukorras sunnib kultuuriasutusi ja -üritusi senisest veelgi suuremale konkurentsile.
3. Väheneb inimeste huvi Tartu ajaloo ja kultuuri vastu, mistõttu leiab üha vähem noori tee muuseumisse, harvemini valitakse kõrgkoolides uurimisteemadeks Tartuga seotud valdkondi ning vähem atraktiivseks muutub töötamine muuseumis.
4. Muuseum kasutab mitmeid rendipindu ( hoidlad kolmes, ekspositsioonid kahes kohas), see tekitab ebakindlust ja ei võimalda investeeringuid töökeskkonna parandamisse. Võimalikud kolimised ja uute pindade leidmine on muuseumi jaoks nii aja- kui ressursimahukad.
5. Muuseumi hoidlaruumide paiknemine kesklinnas, magistraaltee ja tankla vahetus läheduses kujutab täiendavat tegevusriski.
III MUUSEUMI MISSIOON JA VISIOON
MISSIOON
Tartu Linnamuuseumi missioon on teaduslikul, hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil koguda, säilitada ja tartlastele, linna külalistele ning tulevastele põlvedele vahendada Tartuga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit.
VISIOON
Tartu Linnamuuseum on koht, kuhu inimesed pöörduvad saamaks usaldusväärset ja uusimat teavet linna ajaloo kohta. Muuseumil on elav side kogukonnaga, ta on selle kollektiivse mälu kandja samas luues ja kujundades seda. Tartu Linnamuuseum on orienteeritud külastajatele, tõlgendades Tartu lugu näituste, publikatsioonide ja mitmekülgsete külastajaprogrammide kaudu. Muuseum on Baltimaade vanima linna ajalugu vahendav atraktiivne turismiobjekt.
VÄÄRTUSED
Usaldusväärsus. Tartu Linnamuuseum edastab ühiskonnale usaldusväärset teavet ja on hinnatud koostööpartner.
Professionaalsus. Tartu Linnamuuseumis töötavad kompetentsed spetsialistid. Muuseum väärtustab töötajate erialast arengut.
Sõbralikkus ja avatus. Tartu Linnamuuseum on külastajasõbralik ja kõrge teeninduskultuuriga asutus. Muuseum peab oluliseks koostöövalmidust ja avatust suhtlemises.
Kaasaegsus. Tartu Linnamuuseum tunnetab ühiskonnas toimuvaid muutusi ja läheb kaasa kaasaegsete museoloogiliste uuendustega säilitades muuseumi traditsioonilised põhiväärtused.
IV MUUSEUMI PRIORITEEDID, ÜLESANDED JA EESMÄRGID
LÄHIAJA (2009-2013) RÕHUASETUSED
1. 2. etapi rajamisega seotud tegevused: projekteerimine, tasuvus-teostatavussanalüüsi ja taotluse koostamine esitamiseks EASile ( sh. partnerite ja külastajauuringu läbiviimine ja turundusstrateegia koostamine)
2. uue püsinäituse kontseptsiooni väljatöötamine ning koostamine
3. kogumistöö tegevuskavade täpsustamine
4. muuseumi teadustöö määratlemine, uurimistöö kava koostamine ja teadus-uurimisasutustega koostöövõimaluste väljaselgitamine
5. haridustöö mitmekesistamine ja pedagoogiliste programmide kooskõlastamine HTMga
6. olemasoleva püsinäituse ja ajutiste näituste ning filiaalide külastajaprogrammide mitmekesistamine ja osalusvõimaluste mitmekesistamine
STRATEEGILISED EESMÄRGID, INDIKAATORID ja TEGEVUSED
Tartu Linnamuuseum seab eesmärke järgmises neljas valdkonnas:
1. Muuseumi 2. etapi rajamine e. muuseum kui kaasaegse pärandit tutvustava ajaloo- ja külastuskeskuse väljaarendamine
2. Muuseum kui pärandi koguja ja säilitaja
3. Muuseum kui Tartu ajaloo uurimise keskne asutus
4. Muuseum kui arenev ja hästitoimiv organisatsioon
E e s m ä r k 1: Muuseumi 2. etapi rajamine. Muuseum kui kaasaegne pärandit tutvustav ajaloo ja külastuskeskus on linna(kultuuri)ruumis nähtav asutus, mis tekitab huvi ja positiivseid emotsioone nii kohalikus elanikus kui linna külalises. Mitmekesiste ja interaktiivsete külastajaprogrammide - ekspositsioonide, haridusprogrammide ning täiskasvanutele, lastele ja peredele korraldatud ürituste kaudu on suurenenud korduvkülastuste arv ja tõusnud külastajakogemuse kvaliteet.
Muuseum on elukestva õppimise paik. Muuseumi haridusprogrammid on sisukad ja kvaliteetsed ning pakuvad täiendust koolide õppekavadele.
Indikaatorid
* Külastajate, sh. v ja gruppide arv, sh. korduvkülastuste arv, muuseumis veedetakse aega nii hariduslikel kui meelelahutuslikel eesmärkidel
* Külastajate rahulolu teeninduse ja korraldusega
* Positiivsed kajastused muuseumi tegevusest
* Muuseum ja ekspositsioonid on lapsesõbralikud, pakuvad võimalust jagada ja omandada uusi teadmisi põneval ja kaasaegsel viisil
* Haridustöö on muuseumitegevuse igapäevane osa ja pakutakse programme erinevatele vanusegruppidele – eelkooliealised ja algkooli õpilased, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, täiskasvanud.
* Toimib regulaarne koostöö aineõpetajatega ja on koostatud (õppe)aastakavad ning kooliõpilased külastavad muuseumi regulaarselt
* Kooli õppekavaga seotud muuseumiõpe (st. metoodilisedmaterjalid) on HTMi poolt tunnustatud.
* Toimib haridusalane koostöö teiste institutsioonidega (haridus- ja kultuuriasutused, päevakeskused, noortekeskused, Tiigi Seltsimaja)
Olulisemad tegevused
A. Töö püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega
1. Laiendatakse muuseumi külastajate ala peahoone kolmele korrusele ja juurdeehitusse, et muuseum saaks olla Tartu visiitkaart ja kaasaegne külastuskeskus, sh. lapsesõbralik, ligipääsetav puuetega külastajatele ja lisaks ekspositsioonidega tutvumisele pakub võimalusi omanäolises keskkonnas - Tartu 19. saj. aadlielamus - meeldivalt aega veeta ja üritusi korraldada.
2. Koostatakse ja teostatakse kaasaegne Tartu ajalugu tutvustav püsiväljapanek, uue püsinäituse ettevalmistamise töögrupis osaleb pedagoog ja kaasatakse didaktika-spetsialiste (2009-2012)
3. Olemasoleva püsiekspositsiooni "Dorpat. Jurjev.Tartu" täiendamine e. praeguse püsinäituse atraktiivsemaks muutmiseks valmistatakse infotehnoloogilisi eksponaate ja rekonstruktsioone .
4. Võõrkeelsete külastajate paremaks teenindamiseks võimaldatakse audiogiidi kasutamine praegusel püsinäitusel "Dorpat. Jurjev.Tartu" ja selle juurde koostatakse mitmekeelseid selgitavaid materjale.
5. Töötatakse välja muuseumi ajutiste näituste tegevuskava lähtealused.
6. Koostatakse kõigi linnamuuseumi näituste juurde harivad- ja meelelahutuslikud programmid (sihtgrupid: eelkooliealine, õpilane, täiskasvanu ). Näituste töögruppi lülitatakse ka pedagoog ja kuraator-programmijuht.
7. Luuakse väliekspositsioon Toomemäele (potern)
B. Turundustegevus ja reklaam
1. Külastajagruppide ja koostööpartnerite ootuste-vajaduste väljaselgitamine.
2. Koostatakse turundusstrateegia.
3. Laiendatakse koostööd nii sise- kui välisturismiorganisatsioonidega, arendatakse turundusalast koostööd teiste organisatsioonidega.
4. Muuseumidele välireklaamiks täiendavate võimaluste loomine.
5. Muuseumipoe tõhusam korraldamine - reklaami ja kaubavaliku laiendamine.
6. Toitlustusvõimaluse korraldamine muuseumis.
7. Koostatakse meediaplaan ja töötatakse välja reklaamipoliitika - muuseumi tegevusest levitatakse infot pidevalt meediakanalite ja interneti vahendusel, antakse välja reklaamtrükiseid ja osaletakse messidel.
C. Muuseum kui hariduskeskus
1. Täiskasvanuõppe programmi koostamine ja läbiviimine.
2. Koostatakse ekspositsioonide baasil uusi programme ja metoodilisi materjale erinevatele sihtgruppidele .
3. Viiakse läbi harivaid-meelelahutuslikke üritusi erinevate tähtpäevade (jõulud, linna päev, linnaosapäevad, tähtsündmus linna ajaloos) puhul nii peahoones kui filiaalides erinevatele sihtgruppidele.
4. Uuendatakse giidiprogramme linna ajalooliste objektide juures (juturetked, jalgrattaretked, muuseumijaht jms.),
5. Koostöös erinevate noorteühendustega käivitatakse noorteürituste sari.
6. Koostatakse elektroonilisi õppevahendeid ja tehakse valikuliselt olemasolevate näituste elektroonilised versioonid kättesaaadavaks muuseumi veebilehel.
7. Metoodiliste materjalide ja hariduslike programmide koostamisel kasutatakse pedagoogika-üliõpilaste abi.
8. Loengu- ja näitusetegevuse laiendamine muuseumist väljas - koolides, päevakodudes jm.
9. Aineõpetajate ja lasteaiaõpetajate vajaduste-soovide väljaselgitamine ja ettepanekute kogumine ning muuseumi tegevuskavade koostamisel nendega arvestamine.
10. Koostatakse ja esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile kooskõlastamiseks muuseumi õppekava ja metoodilised materjalid (2009 koostamine, et 2010/2011 õppeaastaks saaks Haridus-Teadusministeeriumi kooskõlastuse).
11. Muuseumiõppe kättesaadavaks tegemine ka puuetega inimestele (luuakse vastavaid vahendeid ja eksponaate) .
Filiaalide eesmärgid:
19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum pakub kontakti 19. sajandi meele- ja elulaadiga ainulaadses ajastutruus keskkonnas
1. vajalik turvalisuse tõhustamine ( paigaldada tuletõrjevalve süsteem)
2. vajalik abiruumide ja tööruumide renoveerimine ja õueala kasutamistingimuste laiendamine
3. Jaani kvartali ühtse turunduskavaga liitumine.
4. uute programmide väljatöötamine ja meeleolukate ürituste korraldamine.
O.Lutsu majamuuseum toob esile Eesti armastatuima kirjaniku teoste tegelaste mõju eestlaste rahvusliku enesetunnetuse ja omapära teadvustamisel ning edendab väärtuskasvatust kirjaniku elunägemuse põhjal.
1. Lisatööjõu kasutamine hooajaliselt (töövõtulepinguga töötajate või praktikantide kasutamine)
2. Õueala kasutamisvõimaluste laiendamine - vajalik telk või aiamajake väliürituste läbiviimiseks
3. Töötatakse välja ja arendatakse ka täiskasvanutele suunatud programme
KGB kongid - järjepideva ja kindla tegutsemiskeskkonna kujundamine omanäolisele muuseumile eesmärgiga tutvustada lähiajaloos aset leidnud sündmusi.
1. Lähiajaloo temaatika käsitlemine uurimistöös (näitused, publikatsioonid)
2. Ajutiste näituste e. ekspositsioonipinna laiendamine 1. korrusele
3. Koostöö arendamine teiste lähiajalugu uurivate-tutvustavate institutsioonidega (Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise SA, Eesti Ajaloomuuseum, Okupatsioonimuuseum, kodanikuühendused) ja välispartneritega.
Laulupeomuuseum on omanäoline rahvuskultuuri keskus ja ainulaadne UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud laulupeotraditsiooni jäädvustaja. Laulupeomuuseum ja selle juurde kuuluv park on muutunud linlastele omaseks meelelahutuspaigaks, kus toimuvad muusika, teatri jm. kultuuriüritused.
1. Olemasolevat ekspositsiooni täiendatakse ajutiste näituste ja uute eksponaatidega
2. Pargiala kujundatakse omanäoliseks vabaõhuekspositsiooniks
3. Toimib tihe koostöö meelelahutuslike ürituste korraldamisel ja turundamisel teiste institutsioonidega ( Emajõe Suveteater, teater "Vanemuine" , Vanemuise Selts, ETMM, Tiigi Seltsimaja jt.)
E e s m ä r k 2 : 2013. aastaks on muuseumikogu järjepidevalt süstemaatiliselt täiendatud, nõuetele vastavalt hoiustatud ja uurijale kättesaadav ning toimub järjepidev teaduslik kirjeldamine ja elektroonilisse andmebaasi kandmine. Kollektsioonid on huvilistele eksponeeritud ja neist ilmuvad ülevaated ning tutvustused.
Indikaatorid:
* Muuseumi kogud on mitmekülgsed ja kajastavad Tartu arengut läbi ajaloo selle erinevates valdkondades;
* Muuseumikogu on turvaliselt säilinud;
* Muuseumi kogud on aluseks muuseumi teadustööle ja näituste korraldamisele ning on kergesti kasutatavad uurijatele - suurenenud on muuseumikogu baasil tehtud uurimistööde arv;
* Kogud on elektroonilise andmebaasi kaudu kergesti kasutatavad, andmebaasi on kantud vähemalt 20 % museaalidest;
* Muuseumikogu ülevaated (näit. tulme) ja kollektsioonid leiavad järjepidevalt tutvustamist publikatsioonides või ettekannetes ning eksponeerimist.
Olulisemad tegeuvsed:
1. Täiendatakse kogumispoliitikat konkreetsete tegevuskavadega ja jätkatakse sihipärast kogude täiendamist minimeerimaks neis olevaid lünkasid ( näit. 1990ndatest tänapäevani e. lähiajalugu ja tänapäev);
2. Selgitatakse seoseid teiste muuseumide kogumispoliitikaga (sh Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teatri ja Muusikamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Okupatsioonimuuseum
3. Jätkatakse museaalide kandmist andmebaasi ja kogude teaduslikku kirjeldamist
4. Toimub järjepidev kogude digiteerimine
5. Kogudes viiakse järjepidevalt läbi inventuure (vastavalt muuseumikogu korraldamise eeskirjale - igas kogus kord 5 aasta jooksul)
6. Arheoloogia-andmebaasi kasutuselevõtmine
7. Nõutavate säilitamistingimuste loomiseks ja kogude täiendamiseks ning kasutamiseks projekteeritakse 2010 ja ehitatakse-sisustatakse 2011-2013 hoidlaruumid ja puhastamise-konserveerimise-restaureerimise ruumid ning uurijate teenindamise ruum; Kaasaegsete fondihoidlate (ajalooline-, foto-, kunsti-, arhiivi- ja arheoloogiakogu) sisseseadmine 2013; Osaliselt ajaloolise kogu tarbeks (suuremõõtmeline) renditakse ERMi hoidlaruume alates 2012 kuni Tartu muuseumide ühishoidla valmimiseni (leping Tähe tn. hoidla omaniku AS Colordiaga on kuni 01.08.2012)
8. Toimub turvalisuse- ja säilitamistingimuste pidev jälgimine ja tingimuste parandamine
9. Kohapeal teostatavate esmase puhastamise ja konserveerimise (paber, tekstiil) tingimuste loomine (alates 2013 ka arheoloogia-puit)
10. Suurendatakse eksponeeritavate kollektsioonide osa e. luuakse võimalus kollektsioonide püsivaks eksponeerimiseks (avatud hoidlad e. galeriid) uues ehitatavas hoones
11. Leiavad aset muuseumikogu temaatikat käsitlevad ettekanded, ülevaadete publitseerimine (igas aastaraamatus peavarahoidja või koguhoidjate artikkel möödunud aasta olulisemast tulmest)
12. 2009 võetakse tööle arhiivikogu teadur-koguhoidja, et korraldada arhiivikogu
2012 luuakse uus ametikoht ja võetakse tööle teadur-koguhoidja (ajalooline kogu), 2012 luuakse uus ametikoht ja võetakse tööle arheoloogia osakonda teadur-koguhoidja, et tõhustada arheoloogiakogu inventeerimist.
2013 luuakse arheoloogilise puidu konservaatori ametikoht
13. Laulupeomuuseumi kogud kantakse andmebaasi ja on selle abil kättesaadavad
E e s m ä r k 3 : Muuseum on üldsusele tuntud Tartu linna ajaloo uurimise keskne asutus - kaasaegne ja usaldusväärne mäluasutus ning muuseumi töötajad on erialaspetsialistid, keda kaasatakse koostöösse.
Indikaatorid
* Muuseum on usaldusväärne Tartu linna ajaloo interpreteerija ja tutvustaja - positiivsed hinnangud.
* Toimub järjepidev muuseumikogu teaduslik kirjeldamine, muuseumikogu kättesaadavus digitaalsest andmebaasist suureneb
* Toimib väljatöötatud uurimistöö kava, mida järjepidevalt uuendatakse. Teaduritele on kinnitatud oma uurimisvaldkonnad ja teemad ning koostatud tööplaanid.
* Muuseumis valmivad teadus- ja uurimistöö tulemusel huvipakkuvad näitused ja uus Tartu ajaloo püsiekspositsioon
* Korraldatakse regulaarselt konverentse, seminare, ettekandepäevi ja loenguid
* Muuseumi teadurite poolt koostatakse ja publitseeritakse teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjandust, sh. näitusekatalooge.
* Muuseum osaleb välisprojektides, teeb koostööd Eesti kõrgkoolidega, muuseumitega ja teiste institutsioonidega Eestis ja väljaspool
* Tartu ajaloo uurimisse on kaasatud vabatahtlikud kaastöölised
* Muuseumi teadurid osalevad ameti- ja kõrgkoolide õppetegevuses (loengute pidamine, juhendamine, tööde retsenseerimine)
Olulisemad tegevused:
1. Koostatakse uurimistöö plaan 2009- 2013 (kinnitatakse uurijate valdkonnad ja teemad)
2. Selgitatakse koostöövõimalusi kõrgkoolidega ( muuseum kui kõrgkoolide õppe- ja uurimisbaas, pakkudes uurimisteemasid ja praktikavõimalusi e. muuseumile vajalike teemade uurimine bakalaureuse-, magistritöö tasanditel, grantides)
3. Taastatakse rahvusvahelised arheoloogia-konverentsid ( üle aasta) ja nende artiklikogumike publitseerimine.
4. Tartu ja linnaajaloo-alaste konverentside kontseptsiooni väljatöötamine
5. Selgitada ja analüüsida koostöövõimalusi linnauurimis-võrgustikega rahvusvahelisel tasandil, näit. Euroopa Linnaajaloo Keskusega (European Associations of Urban Historians ja Centre for Urban History)
6. Muuseum osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides
7. Tartu Linnamuuseumi aastaraamatu väljaandmise jätkamine ( pikemaajalisem planeerimine, mahu kasv, tõsta ja ühtlustada kaastööde kvaliteeti, kaasajastada vormi)
8. Uute muuseumitrükiste sarjade kavandamine (tartlaste mälestused, fotokogumikud jm);
9. Trükitud väljaannete publitseerimine Tartu ajaloo ja sellega seotud inimeste ja sündmuste teemadel (lasteraamat vanast Tartust 2009-2010, Tartu monumendid 2019-2010, )
E e s m ä r k 4 : Muuseum on avatud, koostöövalmis ja efektiivselt toimiv organisatsioon ning töö muuseumis pakub erialast eneseteostust. Muuseumis on loodud soodne keskkond töötajate arenguks ja töötajad on motiveeritud.
Indikaatorid
* Muuseum kui usaldusväärne partner on kaasatud koostöösse erinevate organisatsioonide poolt - partnerite huvi muuseumi vastu suureneb.
* Muuseumis on avatud organisatsioonikultuur, toimib asutusesisene kommunikatsioon ja on loodud töö efektiivseks toimimiseks vajalikud ametikohad - toimib tõrgetete töö.
* Muuseumis on head töötingimused ja tehnilised võimalused ning töötajate käsutuses on kaasaaegsed töövahendid - vastav töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele.
* Muuseumitöötajad on kursis kaasaegse museoloogia suundadega ja arengutega ning muuseum on töötajate kaudu esindatud erialastes organisatsioonides (EMÜ, ICOM jm)
* Muuseum toetab igakülgselt töötajate professionaalset enesetäiendamist, töötajad osalevad erialastel koolitustel ja kraadiõppes.
Olulisemad tegevused
1. Kaasaegsete töötingimuste loomine muuseumi 2. etapi raames
2. Personali arendamine teadmiste, oskuste ja koostöövõime suurendamiseks ning koolitusvajaduste väljaselgitamine:
2.1 Järjepidevalt viiakse läbi arenguvestlusi
2.2 Töötajate enesetäiendamise ja tööalaselt vajaliku kutse- ja täiendõppe korraldamine vastavalt koolitusplaanile
2.3. Töötajate motivatsioonisüsteemi rakendamine (lisatasud, vabad päevad )
2.4. Korraldatakse asutuse ühisüritusi (õppepäevad ja -reisid)
3. Töölepingute ja ametijuhendite kaasajastamine ja korrigeerimine- täpsustamine tagamaks efektiivsema ja operatiivsema töökorralduse, korrastatakse struktuur.
4. Võimaldatakse muuseumi spetsialistidel osaleda erialaste organisatsioonide töös - ICOMi linnamuuseumide (CAMOC) või regionaalmuuseumide (ICR) alakomiteedes, Eesti Muuseumiühingus
5. Kasutatakse senisest enam vabatahtlike ja praktikantide abi
6. Uute ametikohtade loomine (eelpool kirjas ka teiste eesmärkide all) -
2012 moodustatakse turundusspetsialisti ametikoht
2012 moodustatakse metoodiku ametikoht
2012 haldusjuhi ametikoht majandusjuhataja baasil
2013 1 administraatori, 1 tehniku ametikoht.
7. Muuseumi käsiraamatukokku hangitakse erialast teatmekirjandust
8. Uuendatakse järjepidevalt IT-parki (iga 3 a järel) ja soetatakse vajalikku tarkvara
V ARENGUKAVA HINDAMISE JA UUENDAMISE KORD
Arengukava täitmise hindamine, täiendamine ja muutmine toimub vastavalt Tartu Linnavalitsuse poolt kehtestatud korrale "Arengukavade koostamise, muutmise ja täitmise aruandluse kord" (Tartu LV määrus nr. 31 25.11.2004)
Lisa 1 Arengukava seotus teiste arengudokumentidega
Lisa 2 Tartu Linnamuuseumi tegevuskava 2009-2013
Lisa 3 Tartu Linnamuuseumi tegevuskava 2009
Lisa 1 SEOTUS TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
Käesolevas arengukavas seatud eesmärgid on otseselt seotud ja kajastatud riiklikes, piirkondlikes ja Tartu linna arengudokumentides:
Arengustrateegia "Tartu 2030" (http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLM2006051800025)
on seadnud eesmärkideks järgmised muuseumi eesmärkidega otseselt seotud tegevused:
T 21.1 Eesti kultuuri- ja teaduspärandi atraktiivne tutvustamine ajakohaste meetodite abil, muutes Tartu muuseumid interaktiivseks ja külastajasõbralikuks.
T 21.4 Tartu tutvustamine hansa-, ülikooli- ja muuseumide linnana, Tartu aktiivne sihtgruppide põhine turundamine turismi sihtkohana.
Tartu linna arengukava 2007-2013 ja selle juurde kuuluv Tegevuskava aastateks 2007-2013 (http://tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=56)
Tartu on traditsioonidega, avatud ja arenev kultuurilinn, mis pakub võimalusi kultuuri loomiseks, tarbimiseks ning tagab aastaringse ja mitmekülgse kultuuri- ja spordiprogrammi. Oluliseks ülesandeks kultuuri valdkonnas on kultuuriinstitutsioonidele ja kultuuritöötajatele tööks ja loominguks turvalise, areneva ja kaasaegse keskkonna loomine. Selline töökeskkond toetab omakorda kultuurialase tegevuse (sh ettevõtluse) arengut ning võimaldab luua kaasaegset ja mitmekesist programmi. Uute kultuuri- ja spordiobjektide ehitamine loob kõigile Tartu linna erinevate vajadustega elanikegruppidele tingimused ja võimalused kultuuri-, noorsoo-, ja spordialase tegevuse arendamiseks. Prioriteetsed ehitised arengukavas on Tartu Linnaraamatukogu, teaduskeskus AHHAA, Anne Noortekeskus, Tamme staadion koos staadionihoonetega, Laulupeomuuseum ning Lastekunstikool ja Linnamuuseumi juurdeehitis.
Tartu on avatud maailmale ja osaleb rahvusvahelistes programmides ja projektides. Osalemine rahvusvahelistes võrgustikes, teadmiste omandamine kohapeal ja nende sissetoomine väljastpoolt, kogemuste vahetamine rahvusvaheliste partneritega, loovisikute ja loomingu mobiilsuse suurendamine, rahvusvaheliste seminaride, konverentside ja koolituste korraldamine, kultuuriõppe arendamine ning audiovisuaalsete ja multimeediavõimaluste kasutamine rahvusvaheliste projektide läbiviimisel on olulisteks arenguimpulsside loojateks.
Tegevuskavas on Linnamuuseumiga seotud tegevused kavandatud järgmiselt:
Linnamuuseumi juurdeehituse projekteerimine 2010
juurdeehituse rajamine 2011
Narva mnt. 23 renoveerimine ja 2. etapi sisustamine 2012
ekspositsiooni rajamine 2013
Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava 2008-2013 (http://www.tartu.ee/data/Kultuuri%20spordi%20noorsootoo%20AK%202008-2013.pdf)
AE2: Tartu on loomemajanduslikult arenenud ja edukas linn
E6: Tartu kultuurialane tegevus on integreerunud teaduse, ettevõtluse, turismi jt. valdkondadega ning aitab kaasa nende arendamisele
AE3: Tartu kultuurielu on mitmekesine, jätkusuutlik ja koostööl põhinev
E8: Tartu toetab kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikku arengut
E9: Tartu kultuurielus on oluline roll kultuuriloojate, avaliku, era- ja kolmanda sektori omavahelisel koostööl, samuti põlvkondadevahelisel ning harrastajate ja professionaalide vahelisel koostööl.
E10. Tartu kultuurielu põhineb erinevate kultuurivaldkondade koostööl.
E11: Tartu kultuurielus on olulisel kohal rahvusvahellised koostööprojektid ja -võrgustikud.
E12: Kultuurielu arvestab erinevate eagruppide vajadustega; sealjuures põhieelduseks on laste ja noorte võimalikult varajane kultuuriga kokkupuutesse viimine.
E13: Tartu väärtustab ja arendab rahvakultuuri ning toetab kultuuripärandi säilimist.
AE4: Tartus on kultuuriloomeks ja kultuuris osalemiseks mitmekesine, kvaliteetne ja stimuleeriv keskkond
E14: Kultuuriloojad ja -korraldajad on Tartus väärtustatud
E16: Tartus on mitmekesised, tänapäevased võimalused loomingu eksponeerimiseks ja kogemiseks, kultuurikeskkond on avatud kogukonna uutele algatustele.
E17: Tartu kultuuriorganisatsioonid pakuvad kvaliteetset ja pidevalt arenevat teenust.
AE5: Tartus on aktiivne, asjatundlik ja kultuurivaldkonna arengut mõjutav publik
E19: Tartu kultuurielus osaleja on hästi informeeritud, asjatundlik ja aktiivne.
E20: Kultuurielu on Tartus indiviidi vajadusi arvestav, planeerimisel publiku uuringutest ja arendamisest lähtuv.
E21: Publikut, eriti lapsi, kasvatatakse ja arendatakse koostöös erinevate kultuuri-, haridus- ja noorsootööasutustega.
Tartu linna turismi arengukava 2008-2013 (http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVM2008052000010)
Eesmärk 2.5. Turismiatraktsioonide atraktiivsuse suurendamine visioonis on aastaks 2013 Tartu tuntud ajaloo- ja kultuuriturismi linnana.
Üheks eesmärgiks (2.2) on Toomemäe kompleksi väljaarendamine, sh. poternide restaureerimine ja kasutuselevõtmine. Eesmärgis 2.5. Turismiatraktsioonide atraktiivsuse suurendamine nähakse tegevusena muuseumide ekspositsioonide ajakohastamist ja atraktiivsemaks muutmist, audiogiidide ja interaktiivsete ekspositsioonide kasutuselevõtmist.
Tartumaa arengustrateegia aastani 2014 lisas (http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLM2006051800025) on üldiste muuseume arendavate tegevuseesmärkide seas ka Tartu Linnamuuseumi juurdeehitus ja uue püsiekspositsiooni loomine.
41.2.1. Eesmärk: Muuseumid toimivad aktiivselt kohalike, maakondlike ja rahvuslike
mäluasutustena, teadus- ja kultuuritöö keskustena ning elamuste pakkujatena
kohalikele elanikele ja turistidele
Muuseumide arenguks eeldusi loovad tegevused
41.3.1. Tööjõu arendamine
41.3.1.1. Muuseumipedagoogika arendamine - õpetajate pärandkultuurikoolitus muuseumide
teadmisressursi baasil
41.3.2. Kasutatava metodoloogia ja tehnoloogia arendamine
41.3.2.1. Muuseumide interaktiivsuse suurendamine püsiekspositsioonide uuendamise
käigus
41.3.2.2. Muuseumide eksponaatide varustamine mitmekeelsete kirjeldustega
41.3.2.3. Giiditeeninduse arendamine ja aktiivne müük
41.3.2.4. Muuseumide ja käsitöökodade tegevuse sidumine muuseumide interaktiivsuse ning väikeettevõtjate müügi edendamiseks
41.3.2.5. Muuseumide ja kohaliku pärandkultuuri sidumine, kohalegendide kasutamine
maakonna ja piirkondade maine kujundamisel (Tartumaa kui laulupidude ja
rahvuskultuuri häll), tutvustavate tekstide koostamisel
41.3.2.6. Muuseumide tutvustuste ning teabe koondamine kodulehekülgedel
41.3.2.7. Muuseumikuu käivitamine
41.3.3. Töökeskkonna ja infrastruktuuride arendamine
41.3.3.7. Linnamuuseumi juurdeehitus
41.3.3.13. Muuseumide infrastruktuuri (tualetid, kohvikud, invavõimalused) kaasajastamine,
et võimaldada muuseumide osalust turismikettides
41.3.4. Valdkonna juhtimise ja organisatsiooni ning koostöö arendamine
41.3.4.1. Museaalide ülemaakonnalise andmebaasi loomine - KVIS
41.3.4.2. Museaalide arvelevõtmine kõigis muuseumides, ka väikemuuseumides
41.3.4.3. Kõigi muuseumide andmebaaside digiteerimine ja koondamine ühtsesse süsteemi
41.3.4.5. Muuseumide ühtse müügivõrgu loomine (ühine pilet, vastastikune reklaam igas
muuseumis, ühised bukletid, ühine osalus messidel)
Muuseumide arendamise tegevussuunad
41.3.5. Muuseumiekspositsioonide uuendamine
41.3.5.2. Tartu Linnamuuseumi püsiekspositsiooni uuendamine
41.3.7.1. Muuseumikogude parem avamine teadus-, õppe- ja kasvatustööks (muuseumide
kasutamine huvihariduse mitmekesistamisel
41.3.7.2. Muuseumide kaasamine turismi teemapakettidesse muuseumide ja turismi
sihtasutuste koostöös
Eesti noorsootöö strateegia 2006-2013
Noorte huviharidus ja huvitegevus
Meede 10: vähem võimalusi omavatele noortele suunatud huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavuse toetamine -
Meede 11: huvikoolide ja huvitegevust pakkuvate institutsioonide arendamine
Meede 12: huvitegevuses ja huvihariduses kasutatavate meetodite ja vahendite mitmekesistamine, sh uute metoodikate arendamine
Tartu Linnamuuseum on seadnud eesmärgiks lastele ja noortele suunatud haridusliku meelelahutuse võimaluste loomise ja uute atraktiivsete programmide väljatöötamise, sh. koolivaheaegade sisustamine. Muuseumi külastamine on Tartu üldhariduskoolide õpilastele tasuta.
Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused (www.kul.ee) keskendub kultuurinähtuste ja -väärtuste säilitamisele. Kultuuripoliitika raames arendatakse ja edendatakse mitmeid kultuurinähtusi, mis omavad olulist väärtust nii turismimajanduse kui muuseumide seisukohalt. Muuseumi arendamise seisukohalt on oluline olemasolevate muuseumide materiaalse ja tehnilise baasi arendamineja muuseumikogude kui kultuuriväärtuste säilitamine.
Strateegia 21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad aastateks 2006-2015 (www.kul.ee) peamiseks eesmärgiks on luua tingimused muuseumide arenguks ühiskonna väärtusliku osana, kultuuripärandi hoidjana, toimiva organisatsioonina ja avatud koostööpartnerina, et säiliks Eesti kultuuri omanäolisus Euroopa ja maailma kultuuripärandi osana. Strateegias tuuakse välja, et Eesti muuseumid on lisaks muudele funktsioonidele ka atraktiivsed ja olulised kultuuriturismi külastusobjektid. Muuseumide jätkuvaks arendamiseks kultuuriturismi edendamise raames kavatsetakse korraldada täiendavaid väljapanekuid, luua juurdepääsuteid erivajadustega inimestele, koostada teavitusmaterjale, tõsta teenuste kvaliteeti ning edendada koostööd turismifirmadega.
Valdkondlik arengukava Digitaalne kultuuripärand 2007-2010 (www.kul.ee)
Lähtuvalt muuseumide arengustrateegias "21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006-2015" ja selle lisas "Rakendusplaan 2006-2010" seisab muuseumitel ees ühtse veebipõhise infosüsteemi väljaarendamine - traditsioonilise esemete säilitamise kõrval toimub ka kultuurivarade digitaalne säilitamine. Digitaalsete kasutuskoopiate pikaajalist säilitamist silmas pidades digiteerivad museaale peamiselt valdkonna kompetentsikeskused. Valdkondlikus arengukavas on eesmärgiks, et digitaalse kultuuripärandi laiemaks kasutamiseks luuakse uusi juurdepääsu- ja kasutusvõimalusi, eelkõige riikliku kultuuriportaali ettevalmistamise kaudu. Viiakse läbi kasutajate ja nende vajaduste uuring kultuuripärandi kasutamisel, mille analüüsi põhjal töötakse välja uusi mudeleid mäluasutustele paremate teenuse pakkumiseks. Keskendutakse uute e-teenuste väljaarendamisele, mis kasutavad paremini ära mäluasutustes hoiul olevat digitaalset sisu, pidades silmas eelkõige haridus-, teadus- ja turismisektorit.
Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013
Prioriteedi 2: "Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv" raames rakendatakse spetsiaalseid meetmeid turismisektori arengut soodustavate väliskeskkonna võimaluste ärakasutamiseks, strateegia viies prioriteet keskendub piirkondade terviklikule ja tasakaalustatud arengule. Prioriteedi raames rõhutatakse piirkondlike ressursside nagu säilinud kultuuripärand, looduslike koosluste rohkus ja traditsiooniline oskusteave kasutuselevõtmist piirkondade jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise arengu tagamiseks. Eriti pööratakse tähelepanu piirkondlikele turismiga seonduvatele arenguvõimalustele.
Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013
Eesti turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ning kooskõlas
säästva arengu põhimõtetega
Meetme 2.2. Kohaliku külastuskeskkonna arendamine üheks tegevuseks on kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide väljaarendamine külastusobjektideks (sh sadamad, muuseumid, teemapargid, külastuskeskused, matka- ja õpperajad, supelrannad jms);
Meetme 2.2 raames toetatakse ka väikesemahuliste arendusprojektide elluviimist. Kavandatud tegevuste ühe osana nähakse kultuuriobjektide korrastamist ja infrastruktuuri parendamist. Investeeringute tulemuseks on valik huvipakkuvaid tooteid, mis on allikaks Eesti turundamisel prioriteetsetel sihtturgudel. Tähelepanu pööratakse turismimagnetitena toimivatele kohalikele kultuuriväärtuslikele objektidele, millel on tugev potentsiaal regionaalsel turismi arendamisel.
|
|
Tartu Linnamuuseum
|
