 |
Püsinäitus
Dorpat. Jurjev. Tartu
| Minevik ei ole kivimüür, millele järjest uusi kihte peale laotakse. Mineviku tõlgendamine muutub ning teiseneb koos ajaga. Selles peitubki ajaloo vaev ja võlu. Muinasajal oli siinne Tarbatu asula ümbruskonna usu-, võimu-, kaubandus- ja sõjaline keskus. 13. sajandi keskel kujunes siin keskaegne linn, mis puhkes õitsele Hansa Liitu kuuludes.Linn purustati Liivi sõja lahingutes 16. sajandil. Põhjasõja ajal, 1708, käskis Peeter I Tartu õhkida ja küüditas 800 kodanikku. Tartu ehituslik taassünd toimus 18. sajandi lõpuveerandil. Eestis ainsana on Tartu kesklinn oma klassitsistliku välisilme säilitanud tänaseni. 1632 asutatud ja 1802 taasavatud ülikool tegi Tartust 19. sajandil Emajõe Ateena, mis mängis hariduse ja kultuuri keskusena olulist osa eestlaste rahvusajaloo kujunemises. |  Emailmaalingutega klaaspeeker 14. sajandist. |
I maailmasõja järel, iseseisvate riikide tekkides kirjutati siin alla Eesti ja Venemaa ning Soome ja Venemaa rahuleping. Just Tartu rahuläbirääkimised tõid pöörde poliitilisse mõtlemisse: kokku põrkasid kommunistliku maailmarevolutsiooni pooldajad ja nende vastased. II maailmasõjas hävis pool linna. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni aastail püüti siinset vaimsust välja suretada, muutes Tartut sundindustrialiseerimise abil tööstuskeskuseks. Tartu oli kinnine linn, sest siin paiknes ka üks kaheksast Nõukogude suuremast sõjalennuväljast. Taastatud Eesti Vabariigis on Tartu elustanud oma identiteedi, mis põhineb hansaaegse majandus- ja hilisema hariduskeskuse tavadel.
| Eestlased on seda linna Tartuks, sakslased Dorpatiks, venelased Jurjeviks kutsunud. Alates linna tekkest 13. sajandi keskpaiku kandis linn ametlikult Dorpati nime. See on variant varem linnusena tuntud Tarbatust. Venestusajal, 1893. aastal, nimetati Tartu ümber Jurjeviks ja alates 1917. aasta septembrist on kasutusel eesti nimekuju. 2001. aastal valminud näitus Tartu Linnamuuseumis "Dorpat-Jurjev-Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. Esimese korruse saalis jätkub linna ajalugu üht ja teist elulõiku kajastavate ajutiste ideenäituste kaudu. Käesolevat näitust täiendavad linnakodaniku maja (Jaani 16) 1830. aastate Tartu interjööriga ja legendaarse tartlase, kirjanik O. Lutsu elu ja loomingut kajastav väljapanek tema 1936. aastal valminud elumajas (Riia 38). |  Postkaart Tartu vaatega 1906. aastast. |
UUENDATUD TARTU RAHU NÄITUSOotame lähiajaloohuvilisi uuele näitusele!
2. veebruaril 2010 möödus 90. aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu Linnamuuseumis uuendatud Vabadussõja ja Tartu rahu ekspositsioon.
Lisaks rikkalikule foto- ja teabematerjalile on vaatamiseks sajandivanused originaalesemed: Tartu rahukonverentsi läbirääkimiste laud koos toolidega, Vabaduse Ristid, rahudelegatsiooni liikmele Ants Piibule kuulunud Tartu rahulepingu eksemplar ja palju muud põnevat.
Näituse kuraator on Teesi Kivivare, kunstnik Peeter Paasmäe.
Vaata ka meediakajastusi:
Ene Puusemp, Meie kohus on teada ja mäletada. – Tartu Postimees, 10. veebruar 2010
Pääse püsinäitusele:
täiskasvanu - 2.00 €
sooduspääse (õpilane, üliõpilane, seenior) - 1.00 €
perepilet - 5.00 €
|
|
Tartu Linnamuuseum
|
